Lugeja kirjutab: seelikuga noormees ja hirmuäratav keravälk

Foto: SCANPIX

Hääletamisteemalise lugejamängu üleskutsele kirjutas Kaja enda hääletamisega seotud lõbusatest juhtumistest, mis teistegi tuju tõstavad.

Mul on paar naljakat lugu, mis juhtusid aastaid tagasi, kui olin ikka usin hääletaja. Meil oli vaja siis kolmekesi Tallinna minna. Pole ju probleem, aga üks oli noormees. Selline nunnu ja ilusate pikkade, lokkis juustega.

Hääletame, mis hääletame - peale ei võeta. Ma otsustasin siis oma seeliku tema teksade vastu vahetada ja nii oligi kolm «neidu» Tallinna poole teel.

Peagi peatuski rekka ja esimesena lükkasime autole «neiu». Ma ei unusta kunagi neid
pärani silmi, millega juht meie «nooriku» jalgu mõõtis... Noormehe jalad olid ju samuti
kenade käharatega kaetud, aga sõit Tallinna oli seda lõbusam.

Teine lugu viis meid sõbrannaga Rakvere teele. Augustiõhtud on soojad, kuid kiiresti läheb
ka juba pimedaks. Rumala juhuse tõttu jäimegi pimeda peale. Surju lähedal näeme korraga
keravälgu-taolist asja piki teed lähenemas ja samas ka taganemas.

Jäime seisma ja vaatame: tuleb-läheb, tuleb-läheb... Hirmul on ikka suured silmad ja korraga näeme, et see läheneb juba justkui kiiremini. Meie hopsti kraavi peitu! Ootame, ei midagi. Valgus tantsib taas edasi-tagasi ja meie kõhuli kraavis nagu külakassid hiirejahil.

Õnneks tuli mingi poole tunni pärast buss Rakvere poolt (enne polnud liikumist kummaltki poolt) ja kuna bussiga midagi ei juhtunud, otsustasime ka ise riskida. Ronisime kraavist välja, pühkisime end puhtaks ja mehise sammuga edasi!

Kohale jõudes ei saanud enam naeru pidama... Surju meierei ees oli elektrivalgustuspost, mille rippuv lamp tuule käes edasi-tagasi kiikus.

****

Selle loo eest sai kirjutaja auhinna Avonilt -tooniva ja niisutava näokreemi. Hea lugeja, kui Sul on mõnel olulisel teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil [e-mail]. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega.