Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lugeja kirjutab: kaassõitjaks osutus vasikas!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Hääletamisteemalise lugejamängu üleskutsele kirjutas Monika loo sellest, kuidas ta sattus ükskord hääletades autosse, milles reisis ka sõbralik vasikas.

Mina olen õige sage hääletaja. Seda seepärast, et bussisõit on kallis ja meie külas polegi
peatust, aga soov ja vajadus Tallinnas käia on päris tihti. On olnud ka bussijuhtidega mitmeid
ebameeldivaid kogemusi. Ütleks, et hinna ja kvaliteedi suhe pole just see...

Pean kohe ütlema, et suurem osa autojuhte on äärmiselt toredad inimesed, mul on olnud palju huvitavaid vestlusi, mis on mu silmaringi oluliselt laiendanud. Mind on ka korduvalt lausa kohale viidud, hoopis kaugemale, kui inimesel endal vaja ja öeldud, et see on hea jutu eest.

On pakutud kommi, kohvi, kooki, õlut ja Jägermeistrit - ilma igasuguse tagamõtteta. Paar
korda on olnud selliseid seksuaalse ahistamise poole kalduvaid vihjeid, aga olen öelnud, et
aitäh, mul on suurepärane seksuaalelu ja ma ei vaja teie teeneid. Sellega ongi asi ka lõppenud.

Üks hästi tore ja alguses natuke ehmatav kogemus oli siis, kui hääletasin kollast
väikebussi, mis peatuski. Juhiks kolmekümnendates maamees 7-8-aastase pojaga. Vaatasin
küll, et bussipõrandal vähe heina ja põhku, aga ei hakka ju pirtsutama, kui inimene mu
pärast juba peatus ja istusin sisse.

Olime sõitnud paar kilomeetrit, kui ehmusin, sest keegi vajutas kõvasti mu vasakule õlale. Vaatasin siis selja taha ja märkasin, et vahesein oli eemaldatud. Mamma mia, see oli vasikas!

Siis koorus jutust välja, et tegemist on tubli talupidajaga, kes oli käinud Maardu mõisast omale tõupullivasikat ostmas. See oli nii tore ja armas, isa ja poja olid väga uhked oma vasika üle. Nii palju kui mina aru sain, oli ikka ilus loomake küll ja tohutult inimsõbralik, muudkui toppis oma nina mulle õlale ja tahtis suhelda.

Autoomanike kasside ja koertega olen hääletades suhelnud korduvalt, aga vasikas - see on juba tase.

***

Selle loo eest sai kirjutaja auhinna Avonilt - Anew kergelt tooniva ja niisutava näokreemi. Hea lugeja, kui Sul on mõnel olulisel teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil naine@postimees.ee. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega.
 

Tagasi üles