Lugeja kirjutab: hääletamisseiklusest sai alguse kuum armusuhe

Foto: SCANPIX

Hääletamisteemalisele üleskutsele kirjutas lugeja Liina (nimi muudetud) loo sellest, kuidas ta kohtas hääletades meest, kes talle nii sügava mulje jättis, et naine ta hiljem üles otsis. Hoolimata sellest, et mehel olid naine ja lapsed, sai alguse armusuhe. Selle loo autor on üks meie konkursi auhinnasaajatest.

Oli üks tavaline kevadine pärastlõuna. Tegin silmad lahti ja mõtlesin, mida võiks täna küll ette võtta ning mõtlesin, et võiks minna oma vanematele külla. Panin plaani paika, et lähen õhtuse rongiga maale. Millegipärast kadus aeg kuidagi nii kiiresti käest, et kui ma lõpuks märkasin, mis kell on, sain aru, et ma ei jõuaks mingi valemiga rongile.

Lõpuks otsustasin, et lähen siis häälega. Hääletasin oma tund aega, kuid mitte keegi ei võtnud peale. Mõtlesin juba, et loobun. Lõpuks sain paari auto abil linnast välja, kuid edasi ei võtnud mind enam keegi peale ja andsin alla, ning otsustasin koju tagasi sõita. Väljas oli juba hämar, sest kell oli umbes kümme läbi.

Läksin siis teisele poole teed. Sealgi sain oma 15 minutit seista, kui jäin millegipärast vaatama vastassuunas liikuvat valget autot, mis aeglustas ja keeras ringi. Mõtlesin veel omaette, et issand jumal - see on raudselt mingi pervert, kui ta nüüd siin minu kõrval seisma jääb. Seda ta aga tegigi.
Vaatasin kahtlustavalt autojuhi poole, kuid sealt vaatas mulle vastu noorem meesterahvas, kes naeratas rõõmsalt vastu. Pärast seda kadusid mul millegipärast igasugused perverdi-mõtted peast ja istusin autosse.

Hakkasime kohe juttu rääkima ja vastasime, et meil on väga palju ühist (maailmavaated; mida elult tahame; reisimine; eriala, mida ülikoolis õpime jne). Ma olin äärmiselt üllatunud, et keegi võib minuga nii sarnane olla. Ja just see oligi see, mis mind tema juures paelus. Mingi hetk vilksas mu peast läbi mõte, et ta võiks ometigi mu numbrit küsida, sest ma tahaks teda veel näha.

Linna jõudes viis ta mu maja ette ära ja küsiski mu telefoninumbrit. Ma olin selle küsimuse üle õnnelik, sest teadsin, et siis ma näen teda uuesti. Järgmisel hetkel aga lasi meie taga üks auto signaali ja mees pidi auto kõrvale ajama, et teine auto saaks mööda sõida. Kuna tal oli telefon paremas käes, siis selle tõttu läks tal mu telefoninumbrile paar lisanumbrit otsa (tegemist oli nutitelefoniga). Ma nägin seda, kuid ma ei saa aru, miks ma seda talle sel hetkel ei öelnud. Siis leppisime kokku, et saame varsti kokku ja lähme välja.

Astusin autost välja ja hõljusin justkui pilvedel. Hakkasin alles Järgmisel päeval mõtlema sellele, et tal läks ju minu numbrit sisestades paar lisanumbrit otsa. Mõtlesin, et kas ta sai sellest aru, et paar lisanumbrit lisaks läks või ei. Sõbranna soovitas mul mees ise üles otsida.

Sain temaga rääkides ta kohta palju teada ja nii ma hakkasin teda guugeldama. See oli omaette kogemus - suutsin välja otsida vähemalt kolm erinevat meest, kellele saatsin sõnumi. Kõik olid valed mehed. Üks tundus küll ise asjast huvitatud olevat ja pakkus võimalust kokku saada, aga see tundus minu jaoks kohatu, kuna ma otsisin oma «härra õiget». Lõpuks leidsin aga oma salapärase mehe üles ja seda veidi rohkem kui kuu aega pärast hääletamist.

Mehe suhtekriis ja lapsed

Mõtlesin, et uurin ta käest kohe ja konkreetselt välja, kas ta helistas ka üldse mulle või ei. Selgus, et ta oli mulle helistanud, kuid ta leidis, et parem on mitte proovida, kuna tal on teatud segavad faktorid, millest ta lähemalt rääkida ei taha.

Siis oli mul selge. Sel mehel on kindlasti naine (kuidas saakski mitte sellisel mehel naist olla?!). Hilisemate jutuajamiste käigus selgus, et tal ongi naine ja lapsed. Tundsin end halvasti, kuna mulle ei meeldi kellegi suhtesse vahele trügida. Selgus aga, et nende suhe on kriisis ning mees elab juba naisest lahus.

Mees oli eelnevalt olnud suhtes 6 aastat. Oma endise naisega kohtus ta küllaltki varajases nooruses, olles alles 18-aastane. Nad olid olnud suhtes 3 aastat, kui ühel päeval teatas naine talle, et nad saavad lapse. Aasta pärast seda tuli teinegi laps.

Siis aga oli järgmine probleem: mehel on ju lapsed. Kas ma tõesti võtan endale mehe, kellel on lapsed? Ise olen alles 22. See tundus kuidagi hirmuäratav. Samas aga tundsin, et tahan proovida.
Mees oli isegi algul kõhklev, kuna oli alles suhtest välja tulnud, kuid ma andsin talle teada, et mind laste olemasolu ei häiri. Ja nii me hakkasimegi üha rohkem kohtuma. Mida rohkem ma temaga koos aega veetsin, seda rohkem ma tundsin, et see inimene on minu teine pool. Ta tundus liiga hea, et olla tõsi. Võib-olla ta ongi. Meil on koos tore olla ja eks tulevik näitab, kuhu me suundume. Kas siis ühise perena või kumbki oma teed.

Olen uurinud mehe käest, et miks nad ometi lahku läksid. Konkreetset vastust pole ta suutnud mulle anda. Vähemalt mitte sellist vastust, mida võiksin aktsepteerida enda põhimõtetest lähtuvalt. Nimelt on ta öelnud, et rutiin tuli suhtesse ja üks hetk ta tundis, et hakkab iseennast kaotama. Ta ei teadnud enam, kes ta on või mis on tema eesmärgid ja kuhu poole ta püüdleb. Ta hakkas palju sõpradega väljas käima, avastama erinevaid spordialasid ja siis tulin mina.

Algsuses ta mulle oma suhtest ei rääkinud, ka mitte oma lastest. Kuigi hääletades märkasin küll, et auto tagaistmel on laste turvatool. Mõtlesin ise, et vahest on tal õdesid-vendi, kellel on lapsed. Lõpuks, kui ta mulle rääkis, et tal on kaks last ja lagunev suhe, mõtlesin küll, et nii ikka ei saa. Parem jätan selle asja katki ja leian endale kellegi, kes on 100 protsenti vaba. Siiski jäi aga mingi imelik tunne hinge kripeldama, sest tundsin, et see mees võib olla ju see minu õige. Ja nüüd ma ütlen küll, et oma sisetunnet tasub ikka usaldada.

Nüüdseks on lapsed teadlikud, et issil on keegi uus. Alguses ei lubanud mehe endine naine lapsi ja mind üldse kokku. Talle oli see liialt valus löök. Nüüdseks oleme suutnud lastega kokku saada ka nii, et naine on sellest teadlik olnud. Eelnevatel kordadel ta seda polnud… Ma täitsa mõistan seda naist. Muidugi on raske minna lahku ja seda veel eriti, kui mees leiab endale kellegi teise.

Samas pean tunnistama, et olen kohati isegi ebakindel. Nad olid koos olnud kuus aastat ja saanud kaks last. See armastus ei saa ju niisama lihtsalt kaduda. Vahel tundub, et see olukord, kus ma hetkel olen, on liiga hea, et olla tõsi. Võib-olla kardan seda sellepärast, et see kõik tundub minevat liiga kiiresti. Vahest võib ta ühel ilusal päeval taibata, et mina olen olnud talle üks lõbus seiklus ning see inimene, keda ta tegelikult tahab, on ikkagi tema eks?

***

Selle loo eest sai «Liina» Avonilt sädeleva kehaemulsjooni, veekindla multivitamiinidega päevituskreemi, päevitust pikendava õlisprei ja lahtise pruunistava puudri. Hea lugeja, kui Sul on mõnel olulisel teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil [e-mail]. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega.