Populaarse lapse kakskümmend omadust

Lapsed. Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Kliiniline psühholoog Karen L. Schiltz arutleb portaalis psychologytoday.com, et miks on mõni laps mängleva kergusega populaarne ja teistel on seevastu omaealistega suhtlemine väga keeruline. Ta toob välja kakskümmend tunnust, mis poppi last iseloomustavad.

«Mu tütar tahab päev läbi Simse mängida. Ta võib tundide kaupa oma toas arvuti taga istuda ja ma pean talle meelde tuletama, et ta tuleks alla sööma. Kõik oli korras, kui ta oli noorem, aga nüüd on ta kolmteist aastat vana ja midagi on valesti.»

«Ma ei suuda kõiki oma poja tegevusi enam isegi hallata. Mulle tundub, et olen kõigest ta autojuht. Telefon pidevalt heliseb – ta nagu tunneks kõiki õpilasi ja kõik tahavad ta sõbrad olla.»

Kaks erinevat last. Kaks erinevat olukorda. Need stsenaariumid võivad olla sulle tuttavad. Vanemad soovivad ikka, et nende lapsed meeldiksid teistele. Me tahame, et neid kutsutaks külla ja sünnipäevadele. Seega oled ilmselt juba juurelnud selle üle, et miks mõni laps on teistest palju populaarsem.

Populaarne laps on sotsiaalselt pädev. Mida see tähendab? Nimelt on vestlusoskus väga keerukas protsess, milles nii rääkija kui kuulaja peavad kasutama oma verbaalseid oskusi sama hästi kui sotsiaalse mõtlemise oskusi. Sotsiaalne mõtlemine on oskuste kogum, mille abil me tõlgendame mitteverbaalseid suhtlusvorme nagu näoilmed, et mõista vestluskaaslase tuju ja vestluse perspektiivi. See on võime kohanduda teise mõtetega, et formuleerida kiiresti neile vastavalt enda mõtted ja sobiv keelekasutus.

Populaarseid lapsi nähakse sõbralike, tundlike, abivalmite, tähelepanelike, hoolivate ja lõbusatena. Sotsiaalselt pädeval lapsel on alljärgnevad tunnused.

• Ta algatab kergelt vestlusi.
• Ta võtab vestlustest kerge vaevaga osa ning ta huvi on püsiv, suheldes «anna ja võta» põhimõttel.
• Ta keskendub kuulajale.
• Tal on hea planeerimisoskus ja mälu, kui peab tegelema erinevate infokildudega.
• Ta räägib isiklikest asjadest ja oma tunnetest siis, kui see on sobilik.
• Mõistab, mida teised mõtlevad ja tunnevad.
• Ta oskab korrektselt tõlgendada visuaalseid märke (oskab õigesti reageerida erinevatele žestidele ja näoilmetele).
• Teab, kuidas küsida seda, mida ta tahab või vajab.
• Hoiab kuulajaga silmsidet.
• Hindab teise arvamust.
• On teadlik enda hääletoonist ja selle tugevusest.
• Oskab ohjata oma tundeid (näiteks viha).
• Suhtleb ausal ja viisakal moel.
• Ta küsib vestlusringi sisenedes selleks luba ja paneb tähele, millest grupis sel ajal räägitakse.
• Ta tunnetab kognitiivselt füüsilisi piire ja ei astu teise privaatsfääri.
• Ta parandab teisega rääkides oma käitumisvigu.
• Ta lahendab konflikte õiglaselt ja teise silmis empaatiavõimeliselt.
• Teised otsivad tema seltsi.
• Ta on teadlik oma käitumise mõjust teistele ja kaalub hoolikalt tagajärgi, enne kui langetab otsuse.
• Ta meeldib paljudele ning enamik peab just teda oma parimaks sõbraks.

«Aktsepteeritud» lapsed meeldivad paljudele, kuid nad ei ole kõige populaarsemad. Neil lastel on mitmeid eelnevalt kirjeldatud omadusi, nad on abivalmis, viisakad ja suhtlevad teistega vabalt. Nad on ka hoolivad ja näitavad oma tundeid, et hoida püsivaid sõprussuhteid.

Enamikule lastest tulevad head sotsiaalsed oskused lihtsalt. Need, kellele see on raske, võivad tunda end hüljatuna ning nad ei ole sotsiaalselt nii pädevad, kui teised.

Sõbrustamine ja sõprade hoidmine on oluline kõigile lastele. Head suhted eakaaslastega soosivad ka sotsiaalset pädevust ning see omakorda toetab normaalset emotsionaalset ja sotsiaalset arengut. Häid sotsiaalseid oskusi tugevdatakse, kui laps suhtleb positiivselt oma eakaaslastega ning on stressi eest kaitstud. Tänu sellele paraneb ka tema enesehinnang. Sõprussuhted mõjutavad lapse ühtekuuluvustunnet, eneseväärtust ja üleüldist õnnetunnet.

Kui sulle tundub, et lapsega on midagi viltu, siis usalda oma sisetunnet. Kui muretsed, siis aruta olukorda oma perearstiga. Perearst saab teid vajadusel suunata psühholoogi juurde, kelle abiga saab laps oma sotsiaalseid oskusi arendada.

Suhete arendamine on hädavajalik eluoskus. Enamik lapsi, kellele see raskusi valmistab, tahab tegelikult sõpru, kuid neil puuduvad selleks vajalikud oskused. Osavat suhtlust on võimalik õppida.