Rinnaga toitmise nädal ärgitab emasid rinnapiimaasendajat vältima

Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

1-8. augustini tähistatakse juba kahekümnendat aastat enam kui 170 riigis rinnaga toitmise nädalat. Eestis toimuvad selle nädala raames erinevad loengud ja vestlusringid, mille põhisõnumiks on sel aastal «Rinnapiim=parem tervis!». Muuhulgas pööratakse tähelepanu ka sellele, et naised eelistaks imetamist rinnapiimaasendajatele.

Pikaajaliste uuringute põhjal väidetakse, et rinnapiimaga toitmisest sõltub inimese tervis kogu tema järgneva elu jooksul. Kuigi imetamine on ainus loomulik viis imikute toitmiseks, on kaasaegses üha kiirema elutempoga ühiskonnas kasvanud imikute kunsttoidu turustajate surve.

Rinnaga toimise edendamise Eesti komitee esindaja lastearst Adik Levin ütles, et kui vaadata objektiivselt, siis Eestis pole asjad väga halvad seoses rinnaga toitmisega. Tema sõnul on Eesti emadel üpris kõrge motivatsioon lapsi rinnaga toita.

Ta selgitas, et Eesti näitajad on lapse esimese nelja elukuu jooksul enam-vähem, kuid kui laps on vanuses kuus kuni enam kuud, jääme kõvasti maha Põhjamaadest. Maailma parimad näitajad imetamise puhul on Norras, Rootsis ja Taanis.

Ida-Tallinna keskhaigla ämmaemand ja rinnaga toitmise edendamise komitee liige Ada Vahtrik sõnas, et esimesed kuus kuud ei vaja laps midagi muud peale emapiima. Vahtriku sõnul võiks imetamine jätkuda ka teisel eluaastal. Esimesel eluaastal ei soovitata lapsele anda lehmapiimatoodeid.

Millised on peamised erinevused kunsttoidu ja rinnapiima vahel?

Kunsttoidus puuduvad antikehad, mis on lapse immuunsüsteemile vajalikud ning mida leidub emapiimas. Lisaks on kunsttoidu koostis muutumatu – sellele lisatakse ainult vett –, kuid emapiima koostis kohandub vastavalt lapse vajadustele. Veel on oluline piima rasvakoostis, rinnapiimarasvad aitavad lapsel kõige paremini kasvada ja areneda.

Kunsttoitu tarbivatel lastel esineb rohkem haiguseid, näiteks erinevad nakkused ja diabeet, ühtlasi on nad suurema tõenäosusega ülekaalulised ja kannatavad allergiate käes. Vahtriku sõnul on ka tõsiseks probleemiks lutipudelikaaries, mis ohustab rohkem rinnapiimaasendajat saavaid lapsi.

Harva räägitakse aga sellest, kuidas imetamine emadele mõjub. Vahtrik lausus, et nendel naistel, kes ei imeta, võtab sünnitusest taastumine kauem aega. Lisaks on avastatud, et noores eas rinnavähki haigestumine on kaks korda sagedam nende seas, kes lapsele rinda ei anna, sest imetamine aitab haigestumist edasi lükata. Kui emal on diagnoositud diabeet, siis imetades muutub kaks korda väiksemaks risk, et ta kannatab diabeedi käes elu lõpuni.

Adik Levin lisas, et kuigi nüüd tekib tihemini imetamise puhul emal või lapsel allergiaid, ei ole see siiski vastunäidustus imetamisele. «Rinnapiimas on niivõrd palju teisi faktoreid, mis on väga tähtsad,» lausus ta.

Millised on kõige levinumad müüdid seoses imetamisega?

Vahtriku sõnul on suvel väga aktuaalne mure emadel see, kas palava ilmaga tuleks lapsele lisaks vett joogiks anda. Rinnapiim sisaldab aga 88 protsenti vedelikku, millest laps saab oma vajaliku koguse kätte, kuid millegipärast seda teadmist ei usaldata.

Samuti arvatakse, et ühel hetkel võib rinnapiim lihtsalt ära kaduda. «See ei käi niimoodi, see on turumajandus: nii palju, kui küsitakse, nii palju tuleb. Kui ei küsita, siis ei tule ka vastust,» selgitas Vahtrik. Tihti võivad segavaks olla ka vananenud arusaamad. Pikemat nimekirja imetamisega seotud müütidest loe siit.

Mis on rinnaga toitmise nädala eesmärgid?

Rinnaga toitmise nädala eesmärgiks on tõsta nii emade kui ka ühiskonna teadlikkust rinnapiima kasulikkusest ning olulisusest. Ada Vahtriku sõnul on plaanis korraldada koolitusi lisaks meedikutele, et ka nende teadmisi uuendada ja kinnistada.

Oluline on ka see, et kunsttoidu reklaam ja müügistrateegiad vastaksid eetilistele põhimõtetele, sest rinnapiimaasendaja pakkumist tuleks ohjata. Peamine eesmärk on aga suurendada rinda saavate laste arvu.

Augustikuus on rasedatel võimalik Ida-Tallinna keskhaigla perekooli imetamise loengutest tasuta osa võtta.