/nginx/o/2012/07/31/1245290t1h2bf1.jpg)
Öeldakse, et eksimine on inimlik ja unustamine jumalik. Nüüd on uus uuring välja selgitanud, et haiget teinud inimestele andestamine võib tervisele hästi mõjuda.
Andestamine ja unustamine mõjuvad tervisele hästi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
California ülikooli teadlased avastasid, et inimesed, kes ei pea pikka viha, kannatavad vähem vererõhu kõikumiste all, vahendab Daily Mail.
Uuringus paluti enam kui 200 vabatahtlikul mõelda olukorrale, kus sõber on neid solvanud. Pooltel paluti meenutada, kuidas see neid vihale ajas ja teistel paluti sellele läheneda andeks andvast küljest. Osalejate külge olid kinnitatud monitorid, mis jälgisid osalejate vererõhku ja südametööd.
Seejärel hajutati osalejate tähelepanu viieks minutiks ning siis paluti neil uuesti solvavale kogemusele mõelda.
Teadlased avastasid, et vihaste inimeste grupis oli vererõhk oluliselt tõusnud võrreldes grupiga, kellel paluti solvajale andestada. Südametöös erinevusi ei täheldatud.
Uuringu läbiviijad ütlesid, et kuigi tegemist oli väikese uuringuga, on neil põhjust järeldada, et andestamine võib vähendada stressirohkete sündmuste mõju.
Lühiajalised vererõhu kõikumised ei ole kahjulikud, kuid pikema perioodi jooksul võib kõrge vererõhk tõsta südamerabanduse ja insuldi riski.