/nginx/o/2009/10/29/257900t1he912.jpg)
Tavapäraselt arvatakse, et jäätis oli minevikus taskukohane vaid kõige jõukamatele, kuid Napolis müüdi külma maiust tänavatel kõikidele soovijatele juba kolmsada aastat tagasi, väitis Cambridge´i ülikooli ajaloolane Melissa Calaresu.
Jäätise kirev minevik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Legendide kohaselt armastas juba Rooma keiser Nero süüa mee ja puuviljadega segatud lund ning külmutatud maiusroogi serveeriti ka Firenzes Medicide suguvõsa palees, kirjutab Novaator.ee.
Esimese jäätise olevatki 1600. aastal valmistanud Firenze arhitekt Bernardo Buontalenti. Lumest, soolast, suhkrust, sidrunitest, munavalgest ja piimast imerooga serveeriti Maria de Medici ja Prantsuse kuninga Henri IV pulmas.
Calaresu kinnitusel olid nii jäätis kui külmutatud mahlast valmistatud sorbett 18. sajandi Napolis tavalised road. Turistid ostsid mälestuseks pilte, kus on kujutatud ka sorbetimüüjaid. Calaresu leidis arhiividest joonistusi, kus on selgelt kujutatud maiusrooga ostvad paljasjalgsed ja kehvalt riietatud inimesed.
18. sajandil Napolis elanud inglise arst John Moore kirjutas oma päevikus, et kehvikud kulutavat kogu oma raha jääga jookidele ja maiustustele. Seega olevat jäätis Itaalia vaestele sama ohtlik kui džinn ja brändi Londoni agulielanikele.
Ametlikud dokumendid näitavad, et jääga kauplemist reguleeriti rangelt ja see oli maksustatud samal moel nagu teravili ja oliiviõli.
Magusavalmistajad sõltusid jääst kuni 19. sajandi lõpuni, siis võeti kasutusele esimesed külmutusseadmed.