Taimetoitlane ehk vegan on inimene, kes sööb ja tarbib asju, mis on ainult taimset päritolu. Kuigi veganismi seostatakse enamasti ainult toitumisega, on see paljude jaoks üha enam teadlik elustiil, mitte ainult toitumisharjumus.
Sotsioloog: tulevik kuulub taimetoitlastele
25. juuli 2012, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noor sotsioloog Udo Bernd-Rinas on veendunud, et liha söömine on varsti sama tabu nagu suitsetaminegi, vahendab Gesundheit.naanoo.com.
«Usun, et veganism on tulevikus tõusuteel,» ütles Udo Bernd-Rinas.
Praegu on umbes 7-8 protsenti elanikkonnast taimetoitlased. Veganism on saanud ligi 400 000 inimesele elustiiliks.
Elustiilina loeb paljude veganite jaoks toidu kõrval samapalju ka see, milliseid riideid nad kannavad, millist kosmeetikat ning kodukeemiat kasutavad ja milliseid ettevõtteid nad enda tarbimisharjumustega toetavad.
Siiski paljude arvates on need inimesed hullud.
«Seda, et veganism on laialdaselt aktsepteeritud, näitavad meie kaubanduskeskused, kes on oma taimetoidu valikut juba suurendanud,» märkis Udo Bernd-Rinas.
Järjest rohkem on noore uurija sõnul teavitustööd tegemas ka mitmed portaalid ja meediakanalid.
Kas selline eluviis on tervislik?
Tasakaalustatud taimne toit on kooskõlas paljude nüüdisaegsete tervisliku toitumise soovitustega, kuna ta sisaldab rohkesti puu- ja köögivilja ning teraviljatooteid ja kiudaineid, kirjutab veganismist põhjalikumalt Loomadenimel.org.
Taimne toitumine võib olla nii tervislik kui ka ebatervislik, kõik oleneb eelkõige toiduvalikust. Friikartulid, saiakesed ja igasugused maiustused võivad olla küll veganlikud, kuid suures koguses tarbituna avaldavad need halba mõju igaühele – olgu tegu taimetoitlasega või mitte.
Tervislikkuse tagamisel on oluline ka menüüs sisalduvate toitainete mitmekesisus (ei piisa üksnes porgandi näksimisest ega liha närimisest). Mitmekesine taimne toit katab täielikult inimese toitainete vajaduse.
Sageli on taimetoitlaste menüü põhjalikumalt läbi mõeldud ning seejuures püütakse enesele teadvustada, mida ja miks on tarvis süüa. Vähem tarbitakse küllastunud rasvhappeid sisaldavat loomset rasva (selle tarbimine on lubatud ainult lakto-ovo-taimetoitlaste puhul, kes söövad ka piimatooteid ja muna), sh loomset kolesterooli, mis on põhjamaades laialt levinud südame- ja veresoonkonna haiguste üks peamisi põhjuseid.
Taimne toitumine kahandab võimalust haigestuda südamehaigustesse, vähktõppe ja diabeeti ning vähendab insuldiohtu.