/nginx/o/2012/07/24/1231458t1h6260.jpg)
«Kui arstidel õnnestus leetrite tüsistusena tekkinud hingamispuudulikkuse tagajärjel lapse elu päästa, oli ema šokis ja pisarates – talle jõudis kohale, milline väärtus on vaktsineerimisel,» meenutab Kuulo Kutsar ühte lugu ja rõhutab, et eestlaste vanasõna «Mis silmist, see meelest» nakkushaiguste puhul ei kehti.
«Vaktsineerimata lapsed elavad vaktsineeritute kulul,» on veendunud nii terviseameti epidemioloogianõunik, doktor Kutsar kui tema kolleegid, samuti paljud oma lapsi kaitsesüstinud vanemad, kirjutab Õhtuleht.
«Kui keegi ei vaktsineeriks, lokkaksid tõved ja olukord oleks päris hull - kui haigust saab vaktsiiniga ennetada, tuleb seda ka südamerahu huvides teha,» põhjendab tartlanna Raili Kübar, kelle 2-ja 5-aastane tütar on vaktsineeritud.
Lapsega haiglas olles kohtas Raili paanikas ema, kes arsti kabinetti tormas ja lapsele teetanuse vastu süsti nõudis– laps oli astunud järves pudelipõhja jalga.
«Kui arst mainis, et teetanusesüst peaks ju perearsti juures tehtud olema, teatas ema, et on eluaeg olnud vaktsineerimise vastu,» meenutab Raili lugu, kuidas alles kriisiolukorras hakatakse mõtlema vaktsineerimatuse tagajärgedele.
Aastaid laste vaktsineerimise korraldamisega nii Eestis, Euroopas kui Kesk-Aasias tegelenud Kutsar on kohanud lapsevanemate kujutelma, et kuna tõsiseid nakkushaiguseid enam ei ole, puudub lastel nakatumise võimalus ning sestap pole neid vaja vaktsineerida.
Ta tuletab meelde, et nakkushaiguseid esineb oluliselt vähem seetõttu, et oleme ise vaktsineeritud ja kaitsnud läbi aegade lapsi hästi, kuid laste tervise ohutuse nimel tuleb jätkata vaktsineerimist ka pärast seda, kui haigestumine on lakanud.