Hollywoodi filmid võivad süvendada naiste negatiivset suhtumist oma kuupuhastusse

Foto: SCANPIX

Kui Hollywood kujundaks naiste mõttemaailma, siis arvaksid kõik naised, et «päevad» on vastikud, hirmsad ja häbiväärsed.

Teadur Lauren Rosewarne asus uurima teleseriaale ja filme, mis seda teemat käsitlevad ning avastas, et suuremas osas kujutatakse naiste kuupuhastust kui väga rõvedat aega, mis teeb naise õelaks, vahendab Huff Post. Uurija kardab, et filmides valdav suhtumine saadab noortele tüdrukutele halva signaali ja õpetab neile väärastunud suhtumist oma kehasse ja normaalsetesse bioloogilistesse protsessidesse, sest positiivset kajastust leidub äärmiselt vähe.

Melbourne’i ülikooli uurija Rosewarne kogus kokku üle 200 stseeni filmidest ja seriaalidest alates 1970. aastast. Tema arvates leidub vaid mõni üksik hea näide, sest valdavalt on suhtumine menstruatsiooni väga negatiivne.

«Õudusfilm «Carrie» on ilmselt üks kõige tuntum näide, kuid ka kõige õudsem,» sõnas Rosewarne. «Filmis kujutatud tüdruk on oma menstruatsiooni algusest vapustatud ja tal puuduvad selle kohta igasugused teadmised, kuid lisaks avalduvad tal siis telekineetilised võimed ning ta muutub omakorda kurjaks.»

Filmidest võib välja tuua mitmeid stseene, kus rõhutatakse seda, kui vastikud «päevad» on. Neile ei jää alla ka teleseriaalid. Animasarja «Perepea» ühes episoodis loeb Stewie raamatut menstruatsioonist ja nimetab seda kõige rõvedamaks asjaks, mida ta kunagi näinud on. Sageli kujutatakse mehi rääkimas, et naised on kuupuhastuse tõttu ebaratsionaalsed või suisa rumalad.

«Kui filmides on tegu menstruatsiooniga, siis koheldakse seda kui draamat,» selgitas teadur. «See on kas traumaatiline, häbiväärne, solvav, koomiline või läbini katastroofiline.»

Kuigi Rosewarne’i uuring näitab, et Hollywoodi suhtumine on läbinisti negatiivne, siis jääb siiski selgusetuks, kuidas see täpselt naistele mõjuda võib.

Massachusetts Bostoni ülikoolis naisuuringutega tegeleva professori Christina Bobeli sõnul on keeruline välja tuua otseseid põhjus-tagajärg seoseid meedia ning naiste käitumise ja suhtumise vahel reaalses elus. Seni teostatud uuringud teistes eluvaldkondades annavad aga aimu, et mõju võib olla suur.

«Uuringud on näidanud, et erinevad meedia vormid, milles kujutatakse väga saledaid modelle ja näitlejaid, tõstavad oluliselt naiste rahulolematust oma keha suhtes ning suurendavad toitumishäirete riski,» nentis Bobeli. Samuti on psühholoogid leidnud, et tüdrukutel esineb vastakaid tundeid oma «päevadesse», kuid kui neid toetada, siis suudavad nad sellesse positiivsemalt suhtuda.

«Kui need leiud kokku panna, siis võib näha menstruatsiooni kujutamise potentsiaalset mõju,» tõdes Bobel. «See, mida me ütleme, on määrav. Kui me näeme, et seda peaks varajama ning kui seda ei suudeta, siis peaks seda häbenema - kuidas saaks see siis ometigi toetada enesehinnangut?»

Siiski usub Rosewarne, et popkultuuril esinevad menstruatsiooni kujutamisel teatud piirangud, nii positiivsete kui negatiivsete näidete näol. «Pealegi ei arva ma sugugi, et filmidel ja teleseriaalidel peaks lasuma teatud kohustus menstruatsiooni mingil moel esitleda,» lisas ta. «Ometigi tuletab see rutiinselt negatiivne kujutluslaad meile meelde, et me peame noorte haridust täiendama – nii poiste kui tüdrukute oma, et kvaliteetne seksuaalharidus täidaks neid lünki, mis filmid jätavad.»