/nginx/o/2022/05/31/14590398t1had71.png)
/nginx/o/2012/07/16/1218984t1h9e77.jpg)
Mikk Sarv kirjutab portaalis Alkeemia, et kadakas on imeline puu, mis võtab oma varju hädased, tõbised ja süülised. Selles jagub sitkust ja kargust vastu seista tuhandetele hädadele ja tuultele, kostitada kõiki leevendava lõhna ning virgutava puudutusega.
Kuid üle selle kõige on ilmne kadaka kasulikkus inimestele. Kadakas on karjamaadel heaks toidulisaks lammastele ja kitsedele ning selle okkad sisaldavad 2,7 protsenti C-vitamiini.
Kadakate raviomaduste uurijad on leidnud sellest üle kümne tuhande toimeaine, mis mõjuvad inimesele tervendavalt. Võrreldes seda keemiliselt sünteesitud raviainetega, mis on mõeldud eelkõige ühe haiguse tõrjumiseks, on kadaka toel sihitud kogupauk tõvetekitajate vastu selgelt mitmekülgsem ja tõhusam.
Kadakamarjad on botaanikute jaoks käbid. Neid kasutatakse toitude maitsestamiseks – näiteks suvikõrvitsa toorsalat purustatud kadakamarjadega on imemaitsev. Kadakamarjade alkoholitõmmis ehk džinn turgutab meeleolu rahval üle kogu ilma.
Vanarahvas kasutas kadakasuitsu puhastamiseks ja tervendamiseks. Kadakaokstega viheldi saunas, nendega löödi tervist kadripäeva või jõulude ajal. Kerge sopsutus peale sauna pereisa poolt kadakakimbuga pidi tagama virge olemise läbi talve. Taolist kadakatega sopsutamist nimetati lääne pool Eestis «hanede andmiseks».
Kadakas on tõepoolest puu, kes võtab oma varju hädased, tõbised ja süülised. Temas jagub sitkust ja kargust vastu seista tuhandetele hädadele ja tuultele, kostitada kõiki leevendava lõhna ning virgutava puudutusega.