/nginx/o/2012/07/13/1213236t1h39e3.jpg)
Nii nagu sigaretipakile on kirjutatud hoiatus, et suitsetamine kahjustab tervist, võiks ka kingapoodi panna hoiatuse, et kõrge konts ei ole jalale kõige ohutum, leiab füsioterapeut Mikk Pärna.
Kõrge konts: püüab pilku ja piinab jalgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänavapildis on sellise kõrgeid kontsi praegu päris palju,» on ravi- ja uuringukeskuse Innomedica füsioterapeut Mikk Pärn oma profipilguga märganud, kirjutab Õhtuleht.
Mikk Pärna sõnul on mõistlik kõrgete kingadega kord-paar aastas pidusse kõndida, aga argipäeval peaksid need jääma pigem koju kappi.
«Alla 2 cm kontsa puhul langeb kannale liiga suur raskus ja üle 5 cm kontsa puhul ei lange koormus enam varvastele, vaid kogu raskus jääb pisikeste ja väga habraste pöialuude kanda,» selgitab Mikk Pärn.
Pärn ei pea vähem ohtlikumaks ka platvormtalda, sest platvorm küll veidi vähendab pöia kaldenurka, kuid muudab samal ajal jala asendi veelgi ebastabiilsemaks ja koormab omakorda pisikesi talla all ja hüppeliigese ümber asuvaid lihaseid veel rohkem.
Kõige jalavaenulikum variant on füsioterapeudi hinnangul kõrge rihmik – kui king ei taga ka korralikku külgtuge, siis seda enam peab jalg pingutama, et inimene püsti seisaks ja oma hüppeliigeseid välja ei väänaks.
Pärna sõnul on tihtipeale on just kõrge konts andnud olulise tõuke ühe või teise jalahäda tekkeks – näiteks on naiste haigus sissepoole pööratud varvas, mida esineb väga tihti ka baleriinidel.