/nginx/o/2012/07/12/1211654t1h722a.jpg)
Veebruaris avaldas ajakiri Nature uurimuse naise munasarjades leiduvate tüvirakkude kohta, milles väideti, et naised sünnivad kindla arvu munarakkudega ning elu jooksul neid juurde ei teki. Nüüd lükkas Göteborgi ülikooli arengubioloogide uurimisrühm selle töö ümber.
Nature´ i artiklis teatas Massachusettsi keskhaigla arengubioloog Jonathan Tilly, et leidis soovahetusoperatsioonide minevate naiste munasarjadest arenemisvõimelisi tüvirakke. Ta sai neile jälile erilise valgu DDX4 abil, mis esineb vaid tüvirakkudel, kirjutab Novaator.
Göteborgi ülikooli teadlase Kui Liu väitel on seda valku vaid tüvirakkude sisemuses ning Tilly ei saanud seda rakupinnalt leida.
Liu kordas Tilly uurimust hiirtega ja kasutas valguga seonduvaid antikehasid, kuid katsed ebaõnnestusid. Uurija kinnitusel läks eksperiment luhta just seetõttu, et DDX4 paikneb sügaval tüvirakkude sees, kust antikehad neid üles ei leia.
Seejärel katsetas Liu laborihiirtega, kelle munarakud helendavad ning muudavad värvi, kui DDX4-geen on aktiivne. Ükski leitud rakkudest ei hakanud jagunema ega andnud algust munarakkudele.
Liu järeldas, et pärast sündi pole hiire munasarjas enam rakke, millest võiksid tekkida uued munarakud.
Tilly sõnul võttis Göteborgi uurija töö liiga laialt ette ning uuris hiire munasarjas liiga paljusid rakke. Tema kinnitusel esineb DDX4 arenevates munarakkudes tõesti raku sisemuses, kuid paikneb ka teatavat tüüpi tillukeste tüvirakkude pinnal.
Antikehadega seostumise ja rakkude suuruse põhjal oletas Tilly, et Liu sattus hoopis noorte munarakkude otsa, mis tõesti enam ei jagune.
Nüüd ootavad kogu maailma arengubioloogid, et sõltumatud katsed kinnitaksid, kus täpselt DDX4 paikneb ning annaksid aru tüvirakkude esinemise kohta.
Loe eelmisest uuringust: SIIT!