Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Juuksed lillepotti ja seadused kaardile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anu Ansberg
Copy
Foto: SCANPIX

Kuidas kasutada juukseid taimekasvatuses või närvivõrgu algoritmi riiete ostmiseks? Mil moel muuta reisimine nutifoni abil põnevamaks ning kuidas panna tööle emotsioonimeeter? Need on vaid mõned ideed, mis sel kevadel Tartu Ülikooli ideelaboris ilmavalgust nägid ja töösse läksid.

Kevadel alustanud ideelaborisse pakuti välja 40 enam või vähem suurejoonelist ideed, millest esialgu kümnele kogunes arendamiseks taha piisavalt entusiastlik seltskond, vahendab Novaator.

Labori juhi Kalev Kaarna sõnul tõestas esimene hooaeg, et 11 nädalaga on võimalik asju reaalselt valmis teha, testida kontseptsioone, ehitada prototüüpe ja saada valdkonnast parem ülevaade.

Kui juuste kasutamine taimede kasvatamiseks paneb ilmselt mõnegi inimese kulme kergitama, võib lohutuseks öelda, et juuksed on mõeldud säilitama lillepotis teatavat niiskuse taset. Intelligentsete lillepottidega tuntust kogunud kodumaine ettevõte Click and Grow püstitas ideelaboris küsimuse, milline võiks olla järgmise põlvkonna taimekasvatuskeskkond. Nüüdseks on väljakutse vastuvõtjad testinud kaht prototüüpi ja töötanud paberil välja veel mitu kontseptsiooni.

Emotsioonimeetrit aga asuti leiutama meeskonnas, mis lahendas Eestis tegutseva firma Cognuse probleemi. Nimelt on ettevõttel ajukahjustuste raviks puutetundlikul ekraanil toimivad mängud ja on vaja lisamänge, mis erineksid senistest ning võimaldaksid ettevõttel laieneda USA-sse, Jaapanisse ja teistele turgudele.

«Tiim mõtleski välja viis eri varianti ja avastas, et tegu pole triviaalse ülesandega, kuna inimese emotsioonilugemise oskuse treenimiseks mõeldud mänge pole seni olnud. Tiim töötas välja tarkvara, kus inimene saab teha ülesandeid, mis on mõeldud emotsioonide tuvastamiseks ja see on ettevõttele juba päris väärtuslik,» rääkis Kaarna.

Lisaks tegelesid kaks rühma keskkonnamõjudega - üks vaatles transpordi infrastruktuuri planeerimist ning keskkonnatudengid tegid endile selgeks juriidilised küsimused. Tulemusena joonistasid nad valmis seaduste kaardi, et luua pilt sellest, kuidas planeerimisprotsess seaduse järgi käib. Kuna selle valdkonna seadust tehakse praegu ümber, on meeskonnal täiesti reaalne võimalus edastada seaduseparandustesse oma soovitused.

Maanteemuuseum tuli välja lahendusega, kuidas teha reisimine nutigiidi abil huvitavaks ja harivaks. Idee üles võtnud seltskond on praegu valmis saanud demoversiooni ja asunud inimestele kontseptsiooni tutvustama.

Kaarna hinnangul arenesid kõige kiiremini need tiimid, kes käisid ja rääkisid inimestega. Siin võib näiteks tuua algse nimetusega QR-koodi tiimi, mille põhiidee on rõivaostu hõlbustamine ja muu hulgas kasutatakse selle idee väljaarendamiseks närvivõrgu algoritmi.

«Me teame, et on inimesi, kellele absoluutselt ei meeldi käia poodides ning tuhnida, sest sobiva riideeseme leidmine võtab aega. Suunasime oma idee sellele sihtrühmale, kes poeskäimist ei naudi, et teha õigete riiete leidmine lihtsamaks,» ütles tiimi liige, sotsioloogia magistrant Kadri Pelisaar.

Tagasi üles