Enne täiskasvanuks saamist tuleb vabaneda lapselikust sõltuvusest. Tihti alustavad lapsed seda vabadusvõitlust, vastandades end vanematele. Neid huvitab, kas vanemate väärtushinnangud edaspidises elus ka nendele sobivad. Et seda teada saada, testivad nad vanemaid.
Niisiis ei maksa vastuhakku igale oma mõistlikule nõudmisele või isegi palvele isiklikult võtta. Laps teab, mida vanem õigeks ja tähtsaks peab. Kui ta on otsustanud vanemat seekord ignoreerida, on parem ta lihtsalt rahule jätta. Las ta teeb oma otsused.
Kui teil õnnestub oma teismelise lapsega tülliminekut vältida, on tõenäoline, et ta otsustabki rohkem või vähem teie tõekspidamiste kohaselt, mille keskel ta on üles kasvanud.
Teismelise jaoks on oluline olla koosluse, perekonna liige ning tunda, et tema arvamust kuulatakse ja tema isikut respekteeritakse. Samas on pere ühtsuse juhtimine igal juhul täiskasvanute asi, sest ehkki noorukid vajavad seda kooslust, töötavad nad ise pigem selle nimel, et sellest välja saada ja iseseisvuda.
Teismeline ei kuula, kui vanem teda õpetama hakkab ja talle meeleheitlikult oma kogemusi pähe määrib. Toimivad ainult austav, võrdne kohtlemine ja vaba valik.
Kui mõne probleemi korral lapse leitud lahendus ei toimi, tuleks asja koos arutada, mitte esitada ultimaatumeid. Kui talle on antud vabad käed ja ta ei pea kokkuleppest kinni, tuleb maha istuda ja temaga arutada, mida tal on vaja, et ta ikkagi seda teeks.