Kui möödunud suvel sel teemal kirjutasime, ütles etiketiõpetaja Maaja Kallast, et üldtuntud põhimõtte järgi tasub arve tõepoolest see, kes välja kutsub, olgu selleks siis mees või naine. Samas meenutas ta oma isa ajatut soovitust: «Minu isa õpetas mind, kui ma keskkooli lõpetasin: kui sina lähed restorani suhteliselt võõra mehega, siis sina maksad oma arve ise ja riietehoiu number olgu sinu käes.»
Psühholoog Maie Gutman ei arvanud samas, et naised end väljategemise pärast ebamugavalt peaks tundma. «Eesti naistel on selline kiiks: kui mees kõik kinni maksab, tunnevad nad end lõksus olevat, et neilt oodatakse midagi vastu. Maksmine ja intiimsus terves suhtes kokku ei käi, kallim ei ole ju prostituut,» ei mõistnud psühholoog mõne naisterahva sisemisi hirme, nagu mees ootaks maksmise eest teatud hüvesid.
Mida arvab aga antud teemal kohtingutreener Hanno Egipt? «Minu arvates võiks ideaalse stsenaariumi korral olla olukord selline, kus mees kutsub naise kohtingule ja pakub välja mingi tegevuse, mida koos tehakse - näiteks jalutuskäik Kadrioru pargis - või 2-3 kohta, kuhu minna koos kohvi jooma - nii, et ka naisel on võimalus kaasa rääkida, milline koht kohvitamiseks valitakse.»
Arve tasumisel oleks aga Hanno arvates oluline, et naine näitaks üles initsiatiivi - mees saab selle peale alati öelda, et mina kutsusin ja tänane õhtu on minu poolt ning tänada naist, et ta soovis oma panust anda.