/nginx/o/2012/06/29/1191262t1h6c4c.jpg)
USA Georgia ülikooli psühholoogid jõudsid järeldusele, et sajad miljonid inimesed turgutavad Facebooki sisse logides oma enesekindlust.
Miks me kasutame Facebooki?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebook on inimestele meeltmööda. Suur osa 900 miljoni aktiivse kasutaja tegevusest on seotud mitte teiste inimeste, vaid nende endaga, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Brittany Gentile ja Keith Campbell uurisid sotsiaalvõrkude mõju enesehinnangule ja eneseimetlusele.
Katsetes osalesid 18-22 aasta vanused üliõpilased, kes uuendasid oma MySpace'i või Facebooki lehekülgi või kasutasid Google Mapsi. Seejärel täitsid vabatahtlikud enesehinnangu ja nartsissismi küsimustiku.
Selgus, et MySpace'i aktiivsed kasutajad kipuvad olema eneseimetlejad, seevastu Facebookis aega viitvatel inimestel on kõrgem enesehinnang.
MySpace'i kasutajad osalesid eksperimendis 2008. aastal, kui võrgustikul oli üle saja miljoni aktiivse kasutaja. Praeguseks on sinna jäänud 25 miljonit inimest. Facebooki kasutajate uuring pärineb möödunud aastast.
Mõlema veebikülje kasutajate puhul kehtis seaduspära, et suurem sõprade arv tähendas kõrgemat nartsissismi taset.
«Enese imetlemine on stabiilne isiksuseomadus. Kuid juba veerandtunnine isikliku MySpace'i lehe toimetamine muutis inimese hinnangut selle kohta, kui palju ta ennast armastab. Sotsiaalvõrgustikel võib olla isiksuse arengule ja identiteedile väga suur mõju,» selgitas Gentile.
Põhjused, miks ühte tüüpi sotsiaalvõrk suurendas eneseimetlust, teine aga tõstis enesehinnangut, on seotud veebikülgede ülesehitusega.
MySpace'i konto sarnaneb isiklikule veebilehele, kuhu saab näiteks enda tehtud muusikat üles laadida. Selle võrgustiku kaudu on kuulsaks saanud mitmed lauljad. Facebooki kontode välimus seevastu on sarnane.
Enesehinnangu ja enesearmastuse kasvu on psühholoogid täheldanud juba alates 1980ndatest aastatest. Sotsiaalvõrgustikel on selles oluline roll, kuid nad pole enesekultuse ainsaks põhjuseks.
Näiteks Facebook on kõigest seitse aastat vana, see võrk toidab ühiskonnas tükk aega varem tekkinud egomaaniat.
Campbelli sõnul ei saa enesekindlust turgutada vaid Facebooki abiga. Samas pole selles midagi halba, kui aeg-ajalt saadakse sotsiaalvõrkudest positiivseid emotsioone.
«Ideaalsel juhul põhineb inimese enesehinnang sellel, et ta on oma eluga rahul. Tema lähisuhetega on kõik korras, tööl jõuab ta püstitatud eesmärkideni. Seda pole võimalik saavutada kiirkorras ning ainult Facebooki abil,» ütles Campbell.
Uurimus ilmus ajakirjas Computers in Human Behavior.