Psühholoog Clifford N. Lazarus kirjutab portaalis Psychology Today, et sarkasm on huumoriks maskeeritud vaenulikkus.
Kas sarkasm on ikka naljakas?
Kui tahad olla õnnelikum ja oma suhteid parandada, siis loobu sarkasmist, sest see on tegelikult vaenulikkus teiste suhtes, mis on peidetud hoomori sildi alla. Välisest naeratusest hoolimata tunnevad sarkastiliste kommenaaride saajad end alandatuna ning enamasti peavad nad naljategijat tolvaniks.
Ei ole üllatav, et sõna sarkasm tuleneb kreekakeelsest sõnast sarx (σάρξ), mis tähendab liha või keha, millelt on nahk maha tõmmatud. Samuti seostatakse sarkasmi «tervate naljadega», mis viitavad sellele, et need naljad teevad haiget.
Veelgi enam - kuna teod on tingitud mõtetest ja tunnetest, siis suurendab pidev sarkasm inimese enda sisemist vaenulikkust ja ebakindlust. Tegelikult on sarkasm kiusamise leebem vorm ning enamik kiusajaid on vihased ja ebakindlad argpüksid.
Kui inimene lõpetab sarkastiliste naljade tegemise, siis muutub ta peagi palju õnnelikumaks ja enesekindlamaks. Kasu saavad sellest isegi kiiremini kõik teised, kes on ta ümber, sest nad ei pea enam kuulma solvavaid ja haavavaid kommentaare.
Sarkasm ei ole üdini paha, kuid seda tuleks tarvitada säästlikult, nagu teravat maitseianet toiduvalmistamisel. Liiga palju vürtsi ja toit on rikutud. Samuti võib nutikas sarkastiline nali suhtlust elavdada, kuid pikk ja pidev sarkastiline noot vestluses ajab selle emotsionaalse tasakaalu uppi ning maitseb osalistele väga kibedalt.
Katsu sarkasmiga piiri pidada ja ole nutikalt vaimukas, sest seda oskavad su vestluskaaslased palju rohkem hinnata. Lisaks on sarkasm lihtne (nagu on igasugune viha, kriitika ja õelus), kuid tõeline ja kahjutu vaimukus eeldab andekust.
Ära karda ka teistele öelda, kui sa ei hinda nende sarkastilisi kommentaare, sest need on vaenulikud ja kiuslikud.