Mis on õigupoolest igavus? Ajutises mõõtmes tähendab see stimulatsiooni puudust ja sellega kaasnevaid negatiivseid tundeid. Enamasti on igavusse sattunud inimesed sunnitud ise endale mingit tegevust leidma.
Lase lastel suvel veidi igavleda
Vanematena tunneme me loomupärast muret oma laste pärast, kui nad jäävad päikselisel suvepäeval diivanile vedelema ja oskavad vaid kurta, et neil pole midagi teha. Mõnikord tuleb aga veidi igavust lapse arengule hästi kasuks, kirjutab psychologytoday.com.
Lastel, kelle elu ei koosne vaid plaanijärgsetest tegevustest, on võimalus kasutada oma loovust, arendada probleemilahendusoskusi ja ka enesemotivatsiooni, millest võib hilisemas elus palju kasu olla. Kas teeme lastele ikka teene sellega, kui ei anna neile vaikselt olemiseks struktureerimata aega?
Kui anname lastele pidevalt tegevusi ette – näitame neile autosõidu ajal filme; mängime nendega ise, kui teised lapsed on eemal; ostame neile videomänge ja muid meelelahutusvahendeid – siis võib olla, et jätame nad ilma imelisest psühholoogilise arengu võimalusest, mida kodu ise võib lapsele pakkuda.
Maalaste elu on mõnevõrra rikkalikum, sest maakohtades on enamasti teisi lapsi vähem ning pole nii palju programmeeritud tegevuste võimalusi. Maalapsed õpivad mängima kitarri, mitte guitar herot (kitarrimängu imiteeriv telekamäng – toim.). Nad käivad palju õues, mängivad võimalusel koduloomadega ja kui sõber tuleb külla, siis kasutatakse koosoldud aega mängimiseks, mitte teleka vaatamiseks.
Laste motivatsiooni taset mõjutavad kõige rohkem lapsevanemad. Motiveeritud laps on kasvatatud nii, et ta otsib ise uusi kogemusi. Motiveerimata last on igavustunde eest alati kaitstud.
Igavuse parim vastumürk on selline keskkond, kus laps saab kogeda veidi autonoomsust (võimalust tegutseda iseseisvalt), kontrollida olukorda (õigust sõna sekka öelda), kogeda mõõdukat pinget (väikest tõuget mugavustsoonist välja) ja sisemist motivatsiooni. Pane tähele, et igavuse vastumürk on selline olukord, kus lapsele ei anta tegevusi ette ja tal on võimalus ka tagajärgede eest vastutada.
Pidev laste lõbustamine võib pikemas perspektiivis neile hoopis kahjuks tulla. Nad ei õpi kunagi iseseisvalt tegutsema, enda heaolu eest vastutama, endale huvitavaid väljakutseid vastu võtma või end sisemiselt motiveerima. Seetõttu on hea, kui ka lasteaias ja suvelaagrites antakse lastele vaba mänguaega, mil nad saavad ise valida, mida teha. See on heaks õppetunniks ka vanematele.
Mahuta igavus päevaplaani
Oluline on, et lapsel oleks päevas ka selline aeg, mil tal ei ole planeeritud tegevust ning televiisor, mängukonsool, arvuti ja telefon on välja lülitatud. Arvuti võiks töös olla vaid sel juhul, kui laps kasutab seda loomingulise tegevuse elluviimiseks. Näiteks meeldib mõnele lapsele arvuti taga kirjutamist õppida või kirjutada, mõni joonistab või paneb videoid kokku. Kui laps kasutab arvutit vahendina, et midagi luua, siis on see tunduvalt parem sellest, kui ta on passiivne vaatleja ja tarbib vaid teiste loomingut.
Saada näiteks laps õue ja ära luba tal kahe tunni jooksul tagasi tulla. Võid üllatuda, mille peale laps oskab tulla.
Sellise käitumise peale ei pruugi laps sind esialgu tänada, kuid kui teil läheb hästi, siis õpib ta ennast analüüsima ja rahulik olema.
Introvertne laps saab «struktureeritud igavusega» väga hästi hakkama. Ta naudib lugemist ja seda rahulikku vaikset aega, mil saab üksi olla ning end emotsionaalselt laadida.
Ekstraverdiga on see aga palju raskem, kuid ka tema reageerib igavusele, kui julgustad teda tegema midagi, millega ta saab hiljem teistele muljet avaldada. Ekstravert, kes õpib mingit pilli mängima, saab hiljem teistele esineda. Ekstravert, kel on kunstitarbed või köök täis toiduaineid, võib luua midagi sellist, mis toob teistele palju rõõmu ning saada seeläbi tähelepanu, mida ta nii väga soovib.
See võimalus loovuse avastamiseks ei ole aga moodus, mida lapsed ise valiksid. Vähene stimulatsioon on vaid kergelt ebameeldiv. Kerge ebamugavustunne on aga just see, mida lapsed oma suvevaheajal vajavad, et õitsele puhkeda.