Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/06/25/1183798t1hdbf6.jpg)
Me näeme hästi, sest silmalääts suudab kergesti oma kuju muuta.
Kaugele vaadates on see lamedam ning lähemale vaatamisel ümaram. Vananedes hakkavad lihased väsima, läätse ümardumisvõime väheneb ja inimene vajab raamatu või ajalehe lugemiseks prille, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Naistel tekivad sellised ealised iseärasused varem kui meestel. Kuid põhjuseks pole mitte silmadega seotud muutused vaid hoopis lugemisharjumused ja erinevused käsivarre pikkuses.
Sellisele järeldusele jõudsid California Berkeley ülikooli teadlased. Adam Hickenbotham töötas läbi suure hulga uurimusi presbüoopia ehk vananemisega seotud lähedale nägemise võime halvenemise kohta.
Tuli välja, et meeste ja naiste silmad vananevad sarnaselt. Sellest hoolimata vajavad naised lugemisprille varem ning nende prillid on kangemad kui samaealistel meestel.
Selgitus on lihtne - naised eelistavad hoida teksti silmadele ligemal, lisaks on nende käsivarred lühemad.
Uurimuse autori sõnul näitab see, et vanusega seotud nägemismuutuste põhjused on keerukad, nende tekkimist peab lähemalt uurima.
Samuti peavad silmaarstid arvestama, et inimeste aitamiseks on tihti vaja individuaalseid lahendusi.
Uurimus ilmus ajakirjas Investigative Ophthalmology & Visual Science.