/nginx/o/2012/06/20/1176554t1h1e10.jpg)
Naise käekott on nagu põhjatu kaev. Õrnemal sool on kombeks kõige olulisemaid asju alati endaga kaasas kanda. Mõte, hinnalisest käekotist või selle sisust ilma jääda, hirmutab aga paljusid naisi. Naine24 uuris juhtumeid, mil käekott on varaste saagiks langenud.
Liisa (25) «Oli laupäev, jalutasime sõpradega linna vahel ringi, peatusime ühes pargis ja jäime sinna pikemaks ajaks istuma,» meenutas Liisa varguse ohvriks langemise päeva.
«Tõstsin oma käekoti pingile, et oleks mugavam,» märkis ta. «Meil oli kaasas paar siidrit, jõime ja ajasime niisama juttu,» lausus Liisa.
Mõne aja pärast otsustas seltskond edasi liikuda. Seda, et Liisa käekott jäi pargipingile, avastas ta alles pool tundi hiljem. «Jooksime tagasi kohta, kus varem viibisime, kuid mu käekott oli pingilt kadunud,» jutustas ta.
«Kogu mu elu oli selles varastatud käekotis!,» meenutas Liisa ahastusega ning selgitas, et käekotis kandis ta kaasas lisaks rahakotile kõiki dokumente, fotosid kallitest inimestest, hinnalist kosmeetikat, märkmikku, oma lemmikparfüümi, telefoni, juukselõkse ja päikeseprille.
Siiski oli Liisal õnne, sest järgmisel päeval helistas talle klassivend, kes töötas McDonaldsis ja teatas, et nende tualettruumi prügikastist leiti Liisa käekott koos selle sisuga. «Muidugi sularaha oli ära varastatud, kuid dokumendid ja muu kraami sain õnneks tagasi,» meenutas Liisa õnnelikku õnnetust.
Terje (22): «See juhtus aastaid tagasi noorte tantsu-ja laulupeo ajal, kui sõitsime ühistranspordiga Kalevi staadionile tantsuproovidesse».
Terje sõnul loeti lastele iga päev sõnad peale, et nad hoiaksid oma isiklikel asjadel silma peal. «Ilmselt tegi kogu see tantsupeo melu mind hajameelseks, sest sättisin küll oma pika rihmaga käekoti kindlalt kaela, kuid ma ei märganud, et selle ava oli ühistranspordis seljapoole,» meenutas Terje.
«Kui olime jõudnud staadionile, avastasin, et minu rahakott on käekotist kadunud – ilmselt näpsas selle osav vargapoiss, kes mu selja taga tegutses,» ütles ta nördinult ning lisas, et rahakotti ei leitud ka hiljem ülesse.
Kadi (27): «Saabus kauaoodatud nädalalõpp ja sõitsime sõbrannadega pealinna ööklubisse tantsima».
«Enne pidu otsustasime võtta kolme peale ühe käekoti,» selgitas ta. «Et varaste eest hoiduda, jätsime spetsiaalselt koju nii pangakaardid kui muud väärtuslikud asjad ning võtsime kaasa ainult isikuttõendavad dokumendid, et ööklubisse sisse pääseda ning sularaha,» meenutas Kadi.
«Käekotti oli tülikas tantsu ajal käes hoida, seetõttu panin selle lava ääre peale, kuna tantsisime selle läheduses, saime kotil silma peal hoida,» märkis Kadi.
«Läksime vahepeal istuma ning mingil hetkel avastasin ehmatusega, et rahakott on käekotist kadunud,» ütles Kadi.
«Otsisime rahakotti naiste tualetist, teavitasime vargusest turvameest ja administratsiooni, kuid ega meil midagi muud üle ei jäänudki, kui politseisse avaldus sisse anda,» meenutas rahakotist, dokumentidest ja aastaid tagasi 400 kroonist ilma jäänud neiu.
Lugu võttis siiski positiivse pöörde. «Nädal hiljem teatati mulle politseist, et rahakott ja meie dokumendid on leitud,» lausus Kadi ning lisas, et rahakott olevat leitud ööklubist meeste tualetist. «Loomulikult sularaha me enam ei näinud, kuid saime hea õppetunni ning olime õnnelikud, et oma dokumendid kätte saime,» ütles Kadi.
Maria (20): «Lahkusime sõpradega ööklubist ja otsustasime enne kojuminekut Hesburgerist veel ühe eine võtta».
«Sõime õues ja toetusime äärekividele,» meenutas Maria. «Ilmselt panin ma oma käekoti söömise ajaks maha,» lisas ta.
Seejärel sulandus seltskonda märkamatult veel teinegi klubist tulnud kamp. Maria sõnul osutsusid nad väga sõbralikeks inimesteks. «Meil oli väga lõbus, me muudkui naersime,» kirjeldas ta lõbusat varahommikut.
«Alles taksos avastasin, et minu käekott koos rahakoti, telefoni ja dokumentidega on läinud,» kirjeldas neiu ebameeldivat üllatust.
Kuigi käekoti vargusest sai politseisse Maria sõnul ka avaldus tehtud, ei ole ta kadunud asju siiani tagasi saanud. «Jälgin aegajalt ikka politsei kadunud ja varastatud asjade lehekülge, võib-olla kunagi see ikka ilmub sinna,» loodab neiu.
«Harva väljaskäijana olen ilmselt liiga usaldav sõbralike inimeste suhtes,» tunnistab Maria tagantjärele. «Eks see oli mulle suur õppetund, et edaspidi oma asju ikka korralikumalt hoiaksin,» tõdes ta.