Miks on süda armastuse sümbol?

Foto: SCANPIX

Mitmed küsitlused on näidanud, et punase roosi kõrval on süda üks tuntumaid armastuse sümboleid. Kust südame sümbol pärineb ja mis on kehalisel organil pistmist armastusega?

See, mis paistab meile täna iseenesestmõistetavana, on kujunenud tegelikult sajandite jooksul. Romantiline südame sümbol pärineb keskajast, vahendab Suite101.de.

Milline on aga selle seos meie elutähtsa organiga?

Süda kui anatoomiline organ

Anatoomia seisukohast on süda lihas, mille ülesanne on vere liikuma panemine üle kogu keha. Ta lööb minutis kesmiselt 70 ja päevas 100 000 korda. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv.

Süda on ainus organ, mis kunagi ei maga. Seetõttu on mõistetav, et süda sümboliseerib elu – kõik koondub ümber selle organi.

Armastuse sümboli päritolu

Mõiste «süda» pärineb sanskriti keele sõnast «kurd», mis tähendab «hüplema» või «siplema». Sümbol ise tekkis viigilehtede kujutistest, mis leiti juba 3.aastatuhandel eKr.

Kaheksandal sajandil kasutasid korintlased luuderohust südamekujulisi lehti oma värvitud vaasidel. Kuna luuderohi on väga pika elueaga taim, kujunes sellest Kreekas, Roomas ja varakristlikes kultuurides igavese armastuse sümbol.

12. ja 13. sajandil kasutati õukondlikus kirjanduses punaseks maalitud luuderohulehti, mis sümboliseerisid armastusstseene. Nii tekkis ka armastuse sümboliks punane värv.

Punaste viigipuulehtede kombonatsioon armastavast südamest levis kiiresti üle kogu Euroopa. Leviku edu peitus ka selles, et südame kujutist võrreldi naise tuharatega, mille alumine ots märkis naise häbet.

Südame tähendus

Südame algne tähendus ei ole loomulikult teada, võib ju oletada, et see märk oli inimsüdame graafiline väljendus.

Südamekujulist märki kui sümbolit on kasutanud kõik tähtsamad kultuurid. Nii tähendab süda kristlaste juures usku, lootust ja armastust; asteekide, budistide, hinduistide, moslemite, juutide, keltide ja taoistide jaoks on märgil samuti positiivne tähendus.

Egiptlased pidasid süda kui tunnete ja mõistuse sümboliks. Keskajal seda mõistet laiendati, nii on saanud sellest hinge, usu ja tarkuse kodu.

Metafoorid ja väljendid südamest arenesid keskajal pidevalt edasi. Olgu see lahke ja viisaka mehe süda istub õiges kohas, süda, kombineed on suur hirm püksid või süda, veri, kellega me tahame töötada üks eesmärk - süda on alati olemas meie mõtteid ja meie keeles.

Süda ühendab kõiki emotsioone ja sümboliseerib armastust. Süda on Jumala armulikkuse sümbol, äratab inimeste südames armastust kõige vastu, mis Jumal on loonud. Taastab ja kinnitab usku, liidab Jumalaga, ei lase murduda rasketes elukatsumustes.

Süda kui organ väljendab väge ja elu ja annab tunnistust vastupidavusest.

Ilma südameta pole elu ega armastust

Südamelihas hoiab meid väsimatult elus, ta annab meile võime elada, seega ka armastada. Olgu see emaarmastus, armastus pere, sõprade, elukaaslase või kellegi või millegi vastu – kõige keskmeks on ikkagi süda.

Milline muu kehaosa suudaks armastust sümboliseerida paremini kui süda?