Kriitika USA uuringule: kas samast soost vanematega lastel on ikka raskem hakkama saada?

Foto: SCANPIX

Texase Ülikoolis hiljuti avaldatud uuring leiab, et samasooliste vanemate peredes kasvavatel lastel on raskem, kui traditsioonilistes sünnijärgsetes peredes kasvavatel lastel.

Need, kes on samasooliste abielude vastu, väidavad tihti, et lapse jaoks on raske kasvada samasooliste vanematega. Sellisele väitele on aga raske kinnitust leida, sest pole piisavalt informatsiooni selle kohta, kuidas samasoolised vanemad lastele mõjuvad ja see vähene info, mis sel teemal leidub – näiteks 2010. aasta uuring, mis leidis, et laste väärkohtlemine lesbilistes peredes oli 0 protsenti – kipub seda väidet õõnestama, kirjutab The Economist.

Usutakse, et hiljuti avaldatud uuring teemal «täiskasvanud lapsed, kellel on samasoolised vanemad» tõestab vastupidist. Uuringu autor on Texase Ülikooli sotsioloog Mark Regnerus, kes väidab, et on olulisi erinevusi samasooliste vanemate peredes kasvanud laste ja nende vahel, kes kasvasid terviklikus sünnipärases perekonnas (ema, isa, ei esine adopteerimist ega lahutusi).

Uuringu tulemused näitasid näiteks seda, et samasoolises suhtes olevate naiste lapsed said elus hakkama teistmoodi kui need, kes on stabiilsetest, traditsioonilistest peredest. Samasoolistest suhetest tulnud laste saavutused elus olid pigem võrreldavad nende saavutustega, kes pärinesid heteroseksuaalsetest kasuperedest või keda kasvatasid üksikvanemad.

Uuring on leidnud tugevat kriitikat ja seda heal põhjusel. Regneruse metodoloogia tegi geivanemate vastu sohki. Ei leidu palju noori täiskasvanuid, kes oleks kasvanud peredes, kus mõlemad partnerid olid avalikult geid, seega laiendas Regnerus ringi. Igaüks, kes teatas, et ühel tema vanematest oli samasooline suhe tema kasvamise jooksul, pandi samasse kategooriasse samasooliste vanematega, olenemata sellest, kas vanemad olid lahutatud või abielus, kas lapsed olid adopteeritud või bioloogilised, kas vanemad olid õnnelikud või mitte, kas samasooline afäär oli ühekordne või koduse elu aluseks jne. (Taolise standardi järgi tõuseb samasooliste vanemate laste arv taevani).

Enamus inimesi, kes on uuringus kategoriseeritud kui gei- või lesbivanemate lapseks, pärinesid tegelikult purunenud peredest – mis ei ole üllatav, kui võtta arvesse, et kõik osalejad sündisid ajal, mil homoabielu oli USAs ebaseaduslik ja homoseksuaalsus häbiväärne. Seega kui taolisest perest tulnud laps seisab silmitsi raskustega, kas siis on õige süüdistada samasoolisi vanemaid? Või peaks pigem süüdistama võltside heteroabielude ajajärku?

Ilmselt hakkavad uuringut ära kasutama homoabielude kriitikud, et kinnitada oma senist uskumust: homoabielu mõjub lastele halvasti. Kuigi Regnerus ütles, et ei süüdista seksuaalset orientatsiooni milleski, tundub ta siiski olevat samasooliste vanemate suhtes skeptiline ega näita eriti tervet mõistust selles osas, kuidas Ameerika on muutunud pärast 1975. aastat.

Regnerus väidab, et praegune gei- ja lesbivanemate ajajärk «võib jäljendada stabiilsemaid suhteid ajal, mil ollakse aktsepteerivamad ja toetavamad samasooliste paaride suhtes». Oleks ju šokeeriv, kui see poleks nii. Hoolimata uuringus tehtud järeldustest, saavad homoabielude kriitikud kasutada juba kulunud väidet – et ajalooliselt eksisteerib erinevus homoperes kasvamise ja terviklikus sünnijärgses peres kasvamise vahel – väljendamaks poliitilist seisukohta. See on aga ebaloogiline ja ebaaus.

Sellest selgub järjekordselt kahetsusväärne fenomen: on muutumas võimatuks pidada avalikku diskussiooni abielust, perestruktuuridest ja laste heaolust, ilma, et teema kiiresti rööbastelt maha sõidaks. Taoline uurimus ei ole aga täiesti kasutu. Regneruse uuringut saab ära kasutada, et pöörata tähelepanu purunenud geisuhetele ja parandada 20 või 40 aastat tagasi tehtud vead.

Kokkuvõtlikult saaks tulemusi kasutada pigem kitsarinnalisuse, kui geide vastu: kui eelmine generatsioon samasoolisi vanemaid näitas rohkem ebastabiilsust kui nende heteroseksuaalsed eakaaslased, võib see peegeldada fakti, et Ameerikas oli raske olla gei ajal, mil homoseksuaalsus oli laialdaselt ja õelalt kritiseeritud.