/nginx/o/2012/06/13/1164636t1h6950.jpg)
Värske teadusuuring tegi kindlaks, et õnnehormooni serotoniini tase inimese ajus sõltub sellest, kui palju on inimesel lapseeas kõhus baktereid elanud.
Värske teadusuuring tegi kindlaks, et õnnehormooni serotoniini tase inimese ajus sõltub sellest, kui palju on inimesel lapseeas kõhus baktereid elanud.
Kõige tõhusamad antidepressandid on suunatud serotoniini taseme reguleerimisele, sest see hormoon reguleerib meeleolu ja emotsioone, vahendab teadus.err.ee.
Hiirkatsetega leidsid teadlased, et varem bakterivabana hoitud hiirel (eriti isastel) oli täiskasvanuna serotoniini tase palju madalam kui teistel. Teadlaste sõnul võib neid tulemusi julgelt inimestele laiendada ja öelda, et kõhubakterite arvu langus lastel võib mõjutada ajutalitlust hilisemas eas.
Kõhubakterite arvu langus lapseeas võib sõltuda antibiootikumide kasutamisest, toiduvalikust või ka nakkushaigustest.