Koduse terrori all kannatanud lähevad enamasti varjupaigast tagasi koju

Foto: SCANPIX

Laste- ja naistevarjupaiga Lauritsa juhataja Anneli Jakobsoo kirjutab Saarte Hääles, et kuigi lähisuhtevägivalla juhtumite arv pole tõusnud, on hakatud neilt rohkem abi otsima.

Jakobsoo sõnul satub varjupaika aastas umbes 20 kuni 50 abivajajat, kellest pool käib seal korduvalt. Vägivallaohvreid on väga erinevaid ja alati ei ole neile otsa vaadates aru saada, et tegemist on koduse terrori eest põgeneva ohvriga. Nende seas on erineva majandusliku taustaga nooremaid ja vanemaid naisi ning lapsi, kes on jäetud hooletusse.

Kui tavaliselt toob hädalise varjupaika politsei, siis on ka neid, kes jõuavad ühel hetkel teadmisele, et enam nii ei saa ja tulevad ise. Tavaliselt usuvad naised pärast esimest keretäit, et mees võib muutuda ja siis veel abi ei otsita. Paraku kipub Jakobsoo sõnul vägivald süvenema.

Varjupaiga juhataja sõnul usuvad nooremad naised, et mees muutub, kui teda armastada ja vanemad naised on olukorraga juba harjunud. Sageli peetakse hoopis ennast vägivallas süüdi ja pikalt füüsilist või vaimset vägivalda kannatanud naine on väga madala enesehinnanguga.

Jakobsoo selgitusel kordavad vägivaldses peres üles kasvanud lapsed hiljem sama peremudelit, sest nad on vägivallaga paraku alati seotud ja õiget pereelu nad ei näe. Puhtalt lehelt alustavad vähesed naised, sest enamik läheb vägivallatseja juurde koju tagasi.