Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Kas naistöötajaid diskrimineeritakse ka tänapäeval?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Viiekümnendatel ja kuuekümnendatel oli seksism ärimaailmas sage nähtus. Võiks ju arvata, et tänapäeval on võimalik selleaegset naiste diskrimineerimist näha vaid teleseriaalis «Mad Men», kuid Suurbritannias tehtud uuring näitas, et seksism pole kontoritest kuskile kadunud. 

Mõnikümmend aastat tagasi oli tavapärane, et naisi koheldi kui alamaid, kontoris tehti šovinistlikke nalju ning füüsiline kontakt, näiteks laks pepu pihta, oli osa kontorielust, kirjutab Daily Mail.

Paljud arvavad tänapäeval, et ajad on muutunud, aga Suurbritannias hiljuti tehtud uuring näitas, et taoline käitumine ei ole sugugi minevikku jäänud. Teadlased leidsid, et pooled naistöötajatest usuvad, et neid diskrimineeritakse tööl seksuaalselt iga päev.

Uuringus osalenud 3434 naisest pooled olid kogenud mingis vormis ahistamist, sealhulgas solvavaid seksistlikke kommentaare või šovinistlikke nalju. Nendest, kes väidetavalt olid ahistamist kogenud, oli nelja naist kümnest puudutatud viisil, mis tekitas neis ebamugavust, näiteks laks pepu pihta või käe põlvele asetamine.

Rohkem kui ühte neljast naisest oli kolleeg või ülemus suudelnud, kuigi naine oli tema lähenemiskatsed eemale tõrjunud. Kaks kolmandikku naistest ütles, et ülemus või meeskolleeg oli teinud kohatuid märkuseid nende riietuse kohta. Üks kolmandik naistest oli kaalunud töölt lahkumist nende probleemide tõttu.

Uuringu tulemused näitasid, et suur hulk naisi kannatab mingit viisi diskrimineerimise all, kuid pooled neist ei tea, kelle poole oma murega pöörduda.

Naistel, kes olid ahistamist kogenud, esines vaimse või füüsilise tervise probleeme seoses läbielatuga ja paljud muutsid riietust kolleegide kommentaaride tõttu. 43 protsenti naistest väitis, et kolleegid on neid sõimanud ning sama protsent naisi ütles, et neile on tehtud ebamugavust tekitavaid ettepanekuid.

Karjääriredelil kõrgemale tõusmise osas tundsid paljud naised, et neid koheldakse teisejärgulisena nende soo tõttu. 23 protsenti naistest oli veendunud, et kolleeg sai ametikõrgendust seetõttu, et ta oli meessoost ja umbes veerand uuringus osalejatest ütles, et nendega samal ametil olevad meeskolleegid saavad rohkem palka.

Kuid vaid üks viiest naisest on ametlikult teatanud, kui kolleeg või ülemus on neid seksuaalselt ahistanud või diskrimineerinud. Pisut üle poolte naistest ütlesid, et nad kardavad, mida teised neist arvata võivad ning 29 protsenti naistest ei tahtnud oma nime taolise avaldusega määrida. 12 protsenti naistest uskus, et rikuksid taolise avalduse tegemisega oma võimalused ametikõrgendust saada.

Tagasi üles