Milline puudutus on meeldiv?

Foto: SCANPIX

Puudutused võivad olla ülimalt meeldivad või erakordselt vastumeelsed. Kuidas aju neil vahet teeb?

Tekkivate emotsioonide eest vastutab ajukoore osa, mida seni peeti vaid puudutustele reageerivaks, näitasid California tehnoloogiainstituudi teadlased, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Uurijad jälgisid magnetresonantskuvamise abil heteroseksuaalsete meeste ajuaktiivsust.
Samal ajal silitati katsealuste jalga ning nad nägid videot veetlevast naisest või mehelikust mehest. Nii loodi mulje, et katseisikute jalga puudutas klipis nähtud inimene.

Vabatahtlikud pidasid kogemust meeldivaks siis, kui olid kindlad, et neid puudutas naine. Kui mehed pidasid silitajaks meest, kirjeldasid nad kogemust kui eemaletõukavat. See erinevus peegeldus ka primaarse somatosensoorse ajukoore aktiivsuses.

Tavapäraselt peavad neuroteadlased seda kiirusagaras paiknevat piirkonda vastutavaks kompimisel tekkivate aistingute eest. Näiteks aitab see aru saada, kas mingi pind on sile või krobeline.

Puudutustel tekkivaid emotsioone arvati ajus liikuvat hoopis teisi teid pidi. Kuid katsealuste reaktsioonid ja ajutöö näitasid, et tundmused tekivad sealsamas, kus füüsilised aistingud.

Lisaks mõjutab hinnangut kehalise kontakti meeldivusele see, kas inimene peab puudutajat sümpaatseks. Vabatahtlikele teadmata puudutas neid alati üks ja sama naine. Kuid video mõjul tajusid nad puudutusi väga erinevalt.

«Miski meie ajus pole tõeliselt objektiivne. Meie tunded mõjutavad meie taju suurel määral,» selgitas uurimuse autor Christian Keysers.

Järgmiseks kavatsevad teadlased uurida, kas efekt on sama märgatav naiste ja erineva seksuaalse orientatsiooniga inimeste puhul.

Lisaks huvitab uurijaid, kuidas need sensoorsed rajad lastel arenevad. Nii oleks võimalik aidata autiste, kes ei talu kehalist kontakti. Samuti võib sobiliku sisuga videolõikudest olla abi neile, kes on kogenud kehalist väärkohtlemist.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.