Eneseotsingu hind: naised hülgavad pere

Foto: Psühholoogia Sinule

Ajakirja Psühholoogia Sinule juuninumbris kirjutab Janika Vaikjärv kolmest mehest, kelle naised on eneseotsingute tõttu pere maha jätnud.
 

Tarmo (37) ja Siiri abiellusid kümme aastat tagasi. Abielus on nad seniajani, kuigi naine elab juba kaks aastat sõbrannaga üürikorteris. Lapsi käib ema korra nädalas vaatamas ja vahel, kui Tarmol on vaja pikemalt tööl olla, jääb Siiri kauemaks laste juurde. Tarmo kanda on koos võetud pangalaen ja laste kooliraha. Lahutust ta ei ole nõudnud, samas naist tagasi enam ei oota ega tahagi.

Kaks aastat tagasi teatas nimelt Siiri, et kõik see, mida ta tegelikult elult tahab, on saamata. Sõbranna oli mehe juurest ära tulnud, kolm kuud Indias rännanud ning tagasi tulles oma elu mõtte üles leidnud. Siiri tahtis ka, kuid kuna raha selleks polnud, kolis ta lihtsalt sõbranna juurde üürikorterisse.

Viljar jäi oma naisest ilma, sest igasugused sektid ja «soolapuhujad» imesid ta kodust välja. Hingamised, meditatsioonid, jooga- ja tantralaagrid neelasid kogu naise aja ja pereeelarvest vägagi kopsaka summa. Viljar sai naise lõpuks tagasi vaid seeläbi, et hakkas käituma - õigemini näitlema - täpselt samamoodi kui ta naine, ainult et võimendatult ja provotseerides. Mõistus tuli abikaasal koju kiiremini, kui Viljar oodata oskas.

Karl on aga olnud juba kolm aastat isapuhkusel. Kaks last sündisid nende perre vaid aastase vahega. Laste ema Tiia käis edasi tööl ja tegi karjääri. Karl nautis isaksolemist, tegi majapidamistöid ja leidis endas kokkamise soone.

Ühel kevadisel nädalavahetusel teatas aga Tiia, et vajaks nädalaks puhkust nii lastest, mehest kui ka tööst. Ta sõitis Kanaaridele, kuid otsustas siis, et ei tulegi tagasi.

Ehkki Tiia ei jätnud mehele ühtki kontakti, teadis üks naise tuttav, et ta pidavat elama mingis hipikommuunis, mida kutsutakse «enesepuhastamise kooliks». Haritakse koos põldu, käiakse kalal, kõik magavad kõigiga ja õhtul tõmmatakse end pilve. Karl ostis lennupileti ning läks kohale, et naisele aru pähe panna ja lastele ema koju tuua. Paraku ei tulnud sellest midagi välja.

Pere ja tuttavad ei jätnud aga jonni ja järgmise «päästeoperatsiooni» võttis ette naise ema ja kaks sõbrannat. Nüüd palus Tiia endale aastat, mille järel ta naaseb puhtana koju, olles oma lastele hea ema ning mehele uus ja parem naine.

Perel jääb veel oodata mõni kuu. Kas aga Tiia tuleb ja kuidas nende elu siis edasi läheb? Mida arvavad lapsed? Karl teeb küll leppimise suunas tugevat tööd, kuid hirm ja tõrge sees on nii suur, et ta ei suuda sellele taaskohtumisele isegi mitte mõelda.

Loe pikemalt ajakirja Psühholoogia Sinule juuninumbrist!