Rahvaloendus: kuni keskeani on mehi naistest rohkem

Rahvastikupüramiid 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Foto: Statistikaamet

Rahvaloenduse andmeid analüüsides selgus, et kuni 40. eluaastani on Eestis mehi natuke rohkem kui naisi, vanemas eas aga naiste osakaal rahvastikust suureneb.

Kuni 40. eluaastani on Eestis elavate meeste ja naiste arvu suhe 95 naist 100 mehe kohta. «Hilisemate eluaastate rühmades see suhe muutub, naiste arv suureneb. 50ndates eluaastates on 100 mehe kohta 116 naist, veel hiljem juba 154 naist,» rääkis rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze.

Positiivsena tõi ta välja, et elanikkonna noorim vanuserühm ehk 0-4 aastat oli kõige väiksem eelmise loenduse ajal, kuid oli selle loenduse ajaks juba suurenenud.

Seevastu noorukite põlvkond, mis jäi selle rahvaloenduse ajal vanuserühma 20-29 eluaastat, on eelmise loendusega võrreldes natuke vähenenud. «Ilmselt on tegemist rändega,» pidas Beltadze põhjuseks. Eakate arv on aga suurenenud, seda pikema eluea tõttu.

Rahvastiku vanuselises struktuuris on tööealiste osakaal jäänud sama suureks - 67 protsenti. Laste osatähtsus vähenes aga 3 protsendi võrra, olles seekord 15 protsendi juures, sama võrra on suurenenud vanade ja eakate osa, mis ulatub nüüd 12 protsendini rahvastikust.

Piirkondlikult elab kõige rohkem inimesi Tallinnas, Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal. «Eelmisest loendusest saadik on absoluutarvude võrdluses Tartumaa ja Ida-Viru positsioon peaaegu võrdsustunud,» tõi Beltadze välja.

Kõige enam on rahvaarv vähenenud Järvamaal, Jõgevamaa, Viljandimaal ja Hiiumaal. Kõige vähem on rahvaarv muutunud Rapla- ja Pärnumaal. Enim kasvatas kümne aastaga oma elanikkonda Harjumaa (5 protsenti), võitja oli ka Tartumaa (pool protsenti), ent pealinnas kahanes elanike arv kahe protsendi võrra.