Naistearst: HPV vastast vaktsiini tasub teha ka vanemas eas

Haigena ei soovitata tööl käia. Foto: SCANPIX

Ehkki tavaliselt soovitatakse emakakaelavähki haigestumise eest kaitsvat inimese papilloomiviiruse (HPV) vastast vaktsiini enne suguelu alustamist, on naistearsti Lee Padriku sõnul selle efektiivsus ka täiskasvanud ja suguelu elavate naiste puhul päris suur.
 

Tartu Ülikooli kliinikumi naistearst ja Eesti Kolposkoopia Ühingu asutajaliige Lee Padrik selgitas, et tavaliselt soovitatakse vaktsineerida enne suguelu algust ehk keskeltläbi 12-aastaselt seetõttu, et siis saab olla kindel, et tüdruk ei ole HPVga veel kokku puutunud.

Eestis 18-35-aastaste vaktsineerimata naiste seas läbi viidud uuring on aga näidanud, et tervelt 21 protsenti neist on nakatunud kõrge riski HPVga ja veel 10 protsenti madala riski HPVga.

Samuti on noorel inimesel parem immuunvastus vaktsiinile ehk siis viirusevastaste antikehade sisaldus organismis tuleb kõrgem. «Kui 12-aastasel on vaktsiini efektiivsus konkreetse viirusetüübi vastu 100 protsenti, siis 35-aastasel me võime ütelda, et ta aitab mitte 100, aga 90 protsenti, mis on ka väga efektiivne, sest näiteks gripivaktsiin aitab vaid pooltel juhtudest ehk 50 protsenti,» selgitas naistearst.

Padriku sõnul on praegu olemas kaks HPV vastast vaktsiini - üks neist kaitseb vähki põhjustavate viirusetüüpide 16 ja 18 eest, teine aga lisaks veel kondüloome tekitavate tüüpide 6 ja 11 eest.
«Praegu saab öelda, et mõlemad vaktsiinid kaitsevad 70 protsendi emakakaelavähkide suhtes, kui me neid konkreetseid tüüpe vaatame,» tõdes ta.

Padriku sõnul on kahevalentse vaktsiini efektiivsust uuritud kuni 55-aastaste puhul ja neljavalentse vaktsiini efektiivsust kuni 45-aastaste puhul. Ning uuringud on näidanud, et kui nende konkreetsete tüüpide suhtes on naine HPV-negatiivne, siis tagab vaktsiin talle edaspidi tõhusa kaitse. «Vanemate inimestega on lihtsalt see, et nende immuunsüsteem ei ole nii tugev,» selgitas naistearst, miks ei pruugi see kaitse olla päris 100-protsendiline.

Ehkki Eestis on praegu võimalik end HPV vastu vaktsineerida vaid oma raha eest ja kõige odavamalt saab ühe doosi umbes 54 euroga kokku (kokku on vaja kolme doosi), siis möödunud nädalal Riigikogus toimunud ümarlauaarutelu andis lootust, et see võidakse lisada ka riiklikku immuniseerimisprogrammi.

Padrik tõi seal välja, et Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu järgi võimaldaks HPV vastane vaktsineerimine Eestis ära hoida pool emakakaelavähi haigus- ja surmajuhtumitest. Ning Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna lubas, et teemat arutatakse sügisel.

Neis riikides, kus HPV vastane vaktsineerimine kuulub riiklikku immuniseerimisprogrammi, on Padriku sõnul kaks vaktsineeritavate guppi: esmasesse gruppi kuuluvad 12-13-aastased, järelgruppi aga näiteks Austraalias kuni 26-aastased naised. Kui 12-13-aastaste vaktsiiniga hõlmatus on seal praegu 80 protsenti, siis järelgrupis 60 protsenti. Ka Suurbritannias on näiteks 83 protsenti 12-13-aastastest vaktsineeritud.

Tohtri sõnul on HPV kõrge vähiriskiga tüüpe kokku 20, kuid tüüp 16, mille eest praegused vaktsiinid kaitsevad, põhjustab tervelt 50 protsenti emakakaelavähi haigusjuhtumitest, ning teine vaktsiinidega hõlmatud tüüp 18, põhjustab 20 protsenti haigusjuhtumitest.

«Kliinilised uuringud käivad juba ka 9-valentsele vaktsiinile ja ma loodan väga, et see on meil paari aasta pärast olemas. Seal on vähivastane kaitse juba 85 või veidi rohkem protsenti, see katab ära sageduselt järgmised vähki tekitavad viirusetüübid,» selgitas Padrik.

Lisaks vaktsiini lisamisele riiklikku immuniseerimisprogrammi oleks Padriku hinnangul vaja laiendada ka sõeluuringute sihtgruppi. Kui praegu kutsutakse Eestis sõeluuringule 30-55-aastaseid ravikindlustust omavaid naisi, siis tema sõnul võiks sihtgruppi kuuluda 25-65-aastased.

Eesti vähiregistri statistika näitab, et vanusegrupist 20-29 haigestub emakakaelavähki keskmiselt 7 naist aastast, 30-39-aastastest 30, 40-49-aastastest 50, 50-59-aastastest 45 ja 60-69-aastastest 30 naist aastas.