Tartu ülikooli kliinikumi naistearsti dr. Lee Padriku sõnul on Eesti naise tõenäosus haigestuda emakakaelavähki 1,5 protsenti ehk teisisõnu haigestub iga 67. naine.
Emakakaelavähki haigestub iga 67. naine
Igal aastal haigestub keskmiselt 160 naist, rääkis Padrik vähiliidu korraldatud ümarlauas.
Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Padriku sõnul emakakaelavähki haigestumuse ja suremuse näitajad Eestis väga kõrged, kuid mõlemat on võimalik vähendada HPV ehk inimese
papilloomiviiruse vastase vaktsineerimise ja vähieelsete seisundite avastamisega sõeluuringul.
Näiteks Suurbritannias on tervelt 83 protsenti 12-13-aastastest tüdrukutest viiruse vastu vaktsineeritud. Eestis on aga HPV vaktsiin väga madala hõlmatusega - kokku on Padriku sõnul vaktsineerituid umbes 7000. Samas on Tartu ülikooli läbi viidud uuring näidanud, et HPV vastane vaktsineerimine võimaldaks Eestis ära hoida pool emakakaelavähi haigus- ja surmajuhtumitest.
HPV vastane vaktsiin hoiab ära nakatumise peamistesse vähki põhjustavatesse HPV tüüpidesse ning seetõttu ei teki nende tüüpide põhjustatud vähieelseid muutusi ega vähki. 20 Euroopa riiki on lülitanud HPV vaktsiini riiklikusse immuniseerimisprogrammi.
Lee Padriku hinnangul tuleks ka Eestis lisada emakakaelavähi vastane vaktsiin riiklikusse immuniseerimisprogrammi ja riiklikult finantseerida.
Sõeluuringule kutsutakse Eestis praegu ravikindlustust omavaid 30-55-aastaseid naisi 5-aastase intervalliga. Puuduseks on aga Padriku sõnul kutsutud naiste vähene pöördumine uuringutele ja kindlustamata naiste mittekaasatus, samuti peaks tema hinnangul olema kaasatud laiem vanusegrupp (25 – 65 a.).
Padrik märkis, et kampaaniate ajal on märgata naiste suuremat huvi enda kontrollimise vastu, kuid Eesti inimestel ei ole sisse harjunud tervisliku käitumise mudelit, kus arsti juures käidaks regulaarselt ilma vastavate meeldetuletuste-kutseteta.