Rinnas muutusi avastades tasub kohe arsti poole pöörduda

Foto: SCANPIX

Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud uuringu järgi avastab enamik rinnavähihaigetest haiguse esmased tunnused ise, kuid üle kolmandiku naistest, kes leiavad enda rinnas mingi muutuse, viivitab arsti poole pöördumisega.
 

Nimelt viis TAI 2008.-2010. aastal Eestis diagnoositud ja ravitud rinnavähiga patsientide seas läbi uuringu, leidmaks vastuseid küsimustele, kuidas naised rinnavähi diagnoosini jõuavad – kui kiiresti pöördutakse arsti poole pärast rinnamuutuste leidmist ja mis on viivitamise peamised põhjused.

Uuring näitas, et 71 protsenti rinnavähihaigetest avastas haiguse esmased tunnused ise.

Ehkki kõige rohkem teatakse rinnavähi esmase tunnusena valutut tükki rinnas, mis esineb umbes kolmel neljandikul rinnavähipatsientidest, ei tohi unustada, et rinnavähile võivad viidata ka järgmised sümptomid:

• eritus rinnanibust (eriti verine)
• nibu sissetõmme
• rinna kuju või suuruse muutus
• nahamuutus rinnal
• lümfisõlmede suurenemine.

Kõige õigem on kõigi rinnamuutuste leidmisel kohe pöörduda arsti poole, et selgitada, millega on tegu ja kas ravi on vajalik, mitte närveerida teadmatuses või lüüa käega.

Põhjustena, miks arsti poole ei pöörduta, tõid naised näiteks välja:

Teadsin, millega on tegemist, kuid kuna olin üksi jäänud, ei pidanud oluliseks sellele tähelepanu pöörata.
Teadsin, millega on tegemist, hakkasin tegema notariaalseid toiminguid.
Muretsesin kodus.
Proovisin ise koduste vahenditega ravida.

Uuringust selgus, et koguni 36 protsenti naistest, kes olid ise leidnud endal mingi muutuse rinnas, ei registreerunud arsti vastuvõtule seitsme päeva vältel, seega tegid seda viivitusega.

Põhjused, miks vastuvõtule registreerimisega viivitati:

1) leitud muutuste pidamine kahjututeks ja mitteolulisteks
2) hirm diagnoosi ja/või ravi ees
  näiteks: Arvasin, et olen liiga vana operatsiooni jaoks.
3) ajapuudus
  näiteks: Kevadtööd oli vaja ära teha.
Sõitsin välisreisile.
4) perekondlikud ja kodused põhjused
  näiteks: Tütrel oli puhkus, ei tahtnud talle muret valmistada.
Koera ei olnud kellegagi jätta.
Ei tahtnud arsti juurde minna enne imetamise lõpetamist.
Ootasin poega kaugelt koju.
Tahtsin juubeli enne ära pidada.

Muude põhjustena märgiti näiteks:

Elan maal, ilmastikuolud olid rasked, ei pääsenud liikuma.
Olin hiljuti kukkunud, seostasin tekkinud muutusi traumaga.
Teadsin, et varsti pidi tulema sõeluuringu kutse, ei hakanud eraldi arsti juurde minema.

Viivitusega arstile registreerunute hulgas oli rohkem vanemaealisi (70-aastased või vanemad), suitsetajaid (see näitab hoolimatust oma tervise suhtes üldiselt) ja neid, kes polnud saanud viimase aasta jooksul mingit teavet rinnavähi kohta (infoallikana mainiti enim ajalehti/ajakirju).

Mõnevõrra rohkem ka naisi, kellel haiguse esmane tunnus oli muud kui valutu tükk rinnas. Viivitama kippusid veel need naised, kellel oli varem esinenud healoomulisi muutusi rinnas.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku naistehaiguste keskuse õendusjuht Kristen Väljaots ja TAI soovitavad rinnamuutuste leidmisel alati kõigepealt pöörduda perearsti poole, kelle vastuvõtule saab ruttu.

Perearst otsustab, kas edasised uuringud (mammograafia jm) või spetsiaalse rinnaarsti (onkoloog-mammoloog) konsultatsioon on vajalik. Kui mammogrammi saab teha ka selle eest ise tasudes ilma saatekirjata (kuigi targem oleks siiski enne perearstiga konsulteerida), siis eriarsti vastuvõtule saab ainult saatekirjaga.

Kui naine leiab endal mõne muutuse rinnas ja teab, et tema sünniaastaga naisi kutsutakse sellel aastal sõeluuringule, siis kindlasti ei tohi jääda uuringukutset ootama. Tuleb kas uurida, kuhu peaksite sõeluuringule minema ja leppima kokku kohese uuringuaja (see on täiesti võimalik) või siiski minema kohe perearsti vastuvõtule.

Uuringu andmetel oli peaaegu kaks kolmandikku rinnavähihaigetest käinud esimest korda arsti juures ühe kuu jooksul pärast esmaste rinnasümptomite avastamist, ligi viiendik jõudis aga arsti juurde kolm või enam kuud hiljem – see on juba väga pikk viivitus. Nende naiste seas oli vaid mõni üksik, kellel osa viivitusest oli tingitud pikast arsti ooteajast.

Kuna enamik naistest leiab esmased muutused rinnas ise, mis väga sageli on healoomulised, kuid võivad osutuda ka rinnavähist tingituks, siis edasine kindla diagnoosi ja vajadusel ravini jõudmise kiirus sõltub suures osas naisest endast. Kaasajal on varakult avastatud rinnavähi ravitulemused head ning meditsiini kiire arengu tõttu muutuvad üha paremaks. 

Uuringu läbiviimist juhtis Tervise Arengu Instituudi epidemiologia ja biostatistika osakonna teadur Kaire Innos.