Päevitamise pahupool

Õrna nahka tuleb kaitsta. Foto: SCANPIX

Suurt suvesooja lubatakse juba järgmiseks nädalaks. Ei maksa aga kohe endale kevadepäikesega liiga teha, päevitamisega tasub olla ettevaatlik.

Päevitamine teeb küll naha ilusaks, kuid sel on paraku ka mitmeid negatiivseid tagajärgi, kirjutab WebMD.

Pruun nahk meeldib paljudele, kuid tegelikult on see marrasnaha vigastus. Kokkupuude UV-kiiretega kiirendab naha vananemist ja suurendab nahavähi riski. Selleks, et päikesekahjustusi vältida, tuleks kasutada päikesekaitsekreemi SPF 30 või kõrgematki.

Enamik päikesepõletusi on esimese astme päikesepõletused. Seejuures võib nahk punetada, olla katsumisel kuum ja kergelt valutada ning see mõjutab vaid pealmist nahakihti. Enamasti tuleb päikesepõletus juba mõne tunniga ja möödub mitme päeva jooksul. Valuvaigistina kasutatakse paratsetamooli või ibuprofeeni, tehakse külmkompressi ja niisutatakse nahka kreemidega, mis teeb olukorra veidi paremaks. Väga hästi aitab päikesepõletuse vastu aaloe, kuid hapukoor ei ole soovitatav, sest võib põletust sootuks süvendada

Teise astme päikesepõletus paraneb aga kauem ja on valusam, sest kahjustab sügavamaid nahakihte ja närvilõpmeid. Seda iseloomustavad punetus, paistetus ja villid. Villide tekkimisel ei tohiks neid katki teha, sest need niisutavad ja kaitsevad nahka. Villide katkitegemine võib tekitada põletikku. Kui oled end päikse käes nii ära põletanud, et sul on villid, peaksid pöörduma arsti poole.

Päevitamise tulemusel nahk vananeb kiiremini ja läheb kortsu. Enam kui 80 protsenti täiskasvanueas tekkinud kortsudest on põhjustatud päevitamisest teismeeas, enne 18. eluaastat. Aja jooksul kahjustab päikesekiirgus elastiini nahas. Kui need kiud katkevad, hakkab nahk vajuma ja kaotab võime pärast venitust sirgu minna.

Liigne päike põhjustab ka naha ebaühtlast värvust ja pigmentatsiooni. Mõni koht nahal võib paista heledam ja mõni tumedam. Päikesepaiste võib tekitada muutusi ka väikestes veresoontes, mis annavad nahale punaka varjundi.

Tedretähnid esinevad enamasti nahal sellistes kohtades, mis on päikesepaistele avatud. Suvel on need rohkem silmatorkavad. Tedretähne on rohkem õrna nahaga ja punapäistel inimestel. Tervist tähnid kuidagi ei ohusta, kuid mõni nahavähi vorm võib varajases staadiumis meenutada tedretähne. Kui täpi suurus, kuju, värv muutub või ala muutub valulikuks, siis pöördu arsti poole.

Aja jooksul tuleb nahale üha enam pigmendilaike, mis on põhjustatud päikesekiirgusest. Kõige enam esineb neid kätel, näol ja rinnal, sest need kohad saavad kõige rohkem päikest. Plekkide vastu võivad aidata valgendavad kreemid, happelised koorijad ja valgusepõhised hooldused.

Päikese tõttu võib nahal esineda erinevaid laike, kestendusi ja põletikulise välimusega alasid. Pöördu kindlasti arsti poole, kui näed oma nahal kummalisi muutusi. Nõnda võid nahavähile varakult jaole saada.

Kõige parem moodus, kuidas päikesepõletusi, enneaegseid kortse, nahavähki ja teisi kahjustusi vältida, on otsese päikesevalguse eest eemale hoida. Seda eriti keset päeva, kui päikesekiirgus on kõige tugevam. Päikeselistel päevadel kanna suvemütsi või kübarat, päikeseprille ja päikesekaitsekreemi. Ära unusta kreemitamast ka oma kõrvu ja huuli.