Reet Roos: emakakaelavähk ei ole paratamatus

Reet Roos Foto: Valimised

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja MTÜ Emakas.ee asutajaliige Reet Roos (IRL) kirjutab, et levinud suhtumine rinna- ja emakakaelavähki haigestumise kohta on hirmutav - sageli peetakse neid haigusi paratamatuseks ega minda seetõttu õigel ajal arsti juurde. 

«Jah, ma olen saanud skriiningukutse, aga mees jättis mu maha ja mis naistehaiguseid mul ikka enam on!», «Mul rinnad ei valuta», «Mul pole aega kontrolli minna, ma olen kogu aeg tööl», «Ma kaotasin selle kutse ära» või «Üldse on vähk vanade inimeste haigus».

See on väike, aga kummastav valik vastuseid, miks pole naised vaatamata kutsele siiski läinud rinna- ja emakakaelavähi riiklikult rahastatud kontrolli. Eestis ilmub kohale umbes pool kutsutuist ja seda peame juba paranenud tulemuseks. Võrdluseks aga Soome, kus kasutab seda võimalust ligi 90 protsenti kutsututest.

Mis siis on meie probleem? Kas veeretame selle nõukogude pärandi kaela või ütleme, et Eesti Vabariik ja haigekassa peaks tegema rohkem või hoopis teisiti?

Tappev valearvamus

Olen käinud vähi ennetustööd tegemas neli suve, jaganud vabatahtlikuna infomaterjali «Laulge kaasa» üritustel ja erinevatel messidel aasta ringi. Sellise kogemuse baasilt võin väita, et levinum suhtumine rinna- ja emakakaelavähi kohta on minu arvates hirmutav.

Arvatakse, et kui mul on saatusega ette määratud haigestuda vähki, siis on see paratamatu. Seda võetakse haigusena, kus meditsiin on peaaegu võimetu, arstid ainult pikendavad valusid täis lõpuagooniat ja lõpp on ikka sama.

See aga on väga iganenud ja mis peaasi - ohtlik valearvamus meie kõigi tervisele. Eesti naiste vähisurmade seas on rinnavähk esikohal ning sellele järgneb emakakaelavähk. Kui rinnavähist veel teatakse, siis emakakaelavähk on nii piinlik teema, et pigem käitutakse jaanalinnu kombel.
Aga ei tohiks!

Emakakaelavähk on just noorte (15- kuni 44-aastaste) naiste seas surma põhjustavate pahaloomuliste kasvajate hulgas teisel kohal. Samas hea uudisena on emakakaelavähil ligi 10-aastane peiteaeg, mille jooksul on võimalik seda sageli edukalt ravida.

Riiklik vähiregister Eestis praegu puudub, kuid tohtrite sõnul diagnoositakse igal aastal ligikaudu 170 uut emakakaelavähi juhtumit. Kurb on see, et paljud naised jõuavad arsti juurde liiga hilja - kui vähk on juba kaugele arenenud. Seepärast ongi suremus haigusesse palju kõrgem, kui see olla võiks.

Käi regulaarselt arsti juures kontrollis

Emakakaelavähk ei teki aasta-paariga, selle arenemiseks on vaja pikemat perioodi. Mõnes mõttes on emakakaelavähk «hea vähk», sest talle eelnevad vähieelsed seisundid, emakakaela düsplastilised muutused.

Oluline on diagnoosida emakakaela raske astme düsplaasiat ning rakendada ravi enne emakakaelavähi väljakujunemist. PAP-testiga on võimalik hinnata, kas rakud on korras või esineb kõrvalekaldeid. Kui avastatakse haiguslikke muutusi ehk vähieelseid seisundeid, jälgitakse naisi tähelepanelikumalt ning arsti tuleb külastada tihedamini.

Sel hetkel, kui muutused on juba liiga suured, saab vähi lõplikku teket siiski edukalt vältida operatiivse raviga. Kui naine jõuab arsti juurde õigel ajal, siis lõigatakse ära lihtsalt see halbade rakkudega koht ning elu jätkub nagu varem. Ekstreemsematel juhtudel tuleb muidugi operatiivselt eemaldada kogu emakas.

Mida saaks riik paremini teha?

Homme, 15 mail toimub riigikogus ümarlaud teemal «Vähi sõeluuringud kui investeering Eesti rahva tervisesse», kus arutatakse vähi ennetamise, varase avastamise ja ravi võimalusi.

Praegu kehtib kord, kus igal aastal kutsutakse sõeluuringule teatud aastal sündinud naised. Koju tuleb personaalne kutse koos nimekirjaga, kuhu võiks kontrolli minna. Aasta aastalt on haigekassa käsutuses olev kutsutute elukohtade andmebaas paranenud ja pärast viimast rahvaloendust ehk täpsustub veelgi.

Samas on selge, et lauspostituse asemel oleks ehk mõistlik arvestada sellega, et on olemas ka suur hulk naisi, kes käivad ise regulaarselt arsti juures kontrollis ja kellele pole mõtet niigi nappi teavitamisressurssi eraldada.

Haigekassas on see teave olemas, samuti soov teavitustööd täpsemalt sihtida, et olla efektiivsem. Ja miks ka mitte säästa tulevikus lisaks rahale ka loodust ja suhelda soovi avaldanud inimestega näiteks e-riigi kaudu?

Kokkuhoid on aga väga vajalik, sest ikka veel on meil umbes 25 000 haigekassa kindlustuseta inimest, kes samuti vajavad vähiennetuseks skriininguid ja vajadusel varajast ravi, kuid praegu on see neile sageli kättesaamatu..

Meil on õnn elada ajal, kui vähiravi on palju tulemuslikum, kui see oli meie emade ajal. Niisiis, hea naine, mine õigel ajal kontrolli ja anna endale võimalus avastada kuri haigus piisavalt vara! See kõik on sinu enda teha.