Domineerimine on niivõrd oluline osa inimsuhetes, et me isegi ei märka seda. Kui sa aga teeksid nimekirja sajast inimestest, keda tunned (lisaksid sinna ka lähedased, töökaaslased, sõbrad) ning märgiksid iga inimese juurde, kumb on teist selles suhtes domineerivam pool, siis teaksid suure tõenäosusega enamikul juhtudel vastust väga hästi.
Kas oled suhtes valitseja või alluja?
Tavaliselt ei mõtle me sellele, kuidas mõjutab meie igapäevast suhtlust alluja ja domineerija tasakaal, kirjutab psychologytoday.com. Tegelikult tungib see laialdaselt igapäevasuhtluse erinevatesse aspektidesse.
Domineerimine püsisuhtes on oluline, kuid alahinnatud fenomen. Kõige stabiilsemad suhted on need, kus juht tuleb juba alguses esile. Domineerija otsustab kõik ise, alates telekanali valikust perepuhkusteni välja ning alluja lepib ja toetab. Kui inimesed ei ootagi oma abielult kestvat kirglikku armastust, vaid soovivad stabiilset suhet, et osta ühine kodu ja kasvatada lapsi või teiselt poolt võimalust keskenduda karjäärile, ilma et peaks ise muretsema kodutööde pärast, siis garanteerib vaidlustamata domineerimine parima tulemuse.
Probleemid sellise tasakaalutu suhte puhul tulevad sageli esile just siis, kui kodulaen on makstud, karjäärieesmärgid saavutatud ning lapsed kolivad kodust välja –stabiilse suhte eesmärk ja vajadus kaob. Seetõttu võivad partnerid kaotada huvi selle suhte vastu ning hakkavad otsima kedagi uut.
Teine potentsiaalne probleem on see, et domineeriv partner võib muutuda diktaatorlikuks ja vägivaldseks. Alluv pool võib stabiilsusest ja toetusest (ning ka omadest saavutustest, mis sellega kaasnevad) piisavalt kasu saada, et kompenseerida oma otsustusvõimetust. Seda aga vaid seni, kuni domineerija suhtub oma kallimasse salliva ja austava juhistiiliga. Vägivaldne domineerimine ajab kaalukausi ümber ning alluv ei näe suhtes enam väärtust ja tunneb, et peab sellest lahkuma.
Need, kes on sügavalt armunud ja näevad suhtes midagi muud kui äriplaani, seisavad silmitsi suurte raskustega. Seda eriti, kui tegemist on tugevate isiksustega. Kui kumbki ei taha võtta alluva rolli, siis satub suhe iga kord ohtu, kui arvamused põrkuvad ja on vaja langetada olulisi otsuseid.
Kui suhtes ei ole juhti ja allujat, siis võtavad pidevad tülid paratamatult viimaks oma osa. Sageli tundub kõrvaltvaatajale, et kui paar läheb lahku, siis on põhjuseks midagi tühist. Tegelikuks põhjuseks on aga erimeelsus selle suhtes, kumb peaks olema juhirollis, ning sellega kaasnev stress. Suhted, milles rollid ei ole paigas, võivad küll mõnda aega kesta (või ka igavesti), kuid need ei ole stabiilsed.