Kuidas küünte närimisest lahti saada?

Foto: SCANPIX

Küllap tundub usutav, et suhe võib toimida tervendavalt. Isegi, kui see kõlab veidralt, siis võivad nii lapsed kui täiskasvanud küünte närimise vastu samuti abi saada teatud suhtlemisviisist ja suhetest.

Küünte närimist on suhteliselt vähe uuritud, kirjutab psychologytoday.com. Osa uuringutest, mis siiani läbi on viidud, on nii absurdsed, et neist ei ole hädasolijatele mingit abi. Varasemad uuringud seostavad küünte närimise ema-lapse suhte häiretega, enesevigastamise sooviga või sissepoole pööratud vaenulikkusega. Enamjaolt on küünte närimist kirjeldatud kui neurootilist ärevuse sümptomit või närvilist harjumust.

Selleks, et mõista küünte närimise funktsiooni, viidi läbi uus uuring, millest selgus, et noored närivad küüsi siis, kui nad tegelevad väga keeruliste ülesannetega või igavusest, mis võib näidata teatud emotsionaalset seisundit.

Suure tõenäosusega võib küünte närimiseks olla suurel hulgal erinevaid põhjuseid ja kui oled isegi selle harjumuse ohver, võid ilmselt eeldada, mis sind seda tegema sunnib. Etioloogiast hoolimata nähakse küünte närimises harjumust, mida tuleks takistada. Siit aga probleem – harjumusest, mis toob kohese tröösti, on väga raske loobuda.

Küünte närimise vastu on välja mõeldud erinevaid meetmeid. Näiteks on olemas kohutava maitsega aineid, mida saab küüntele määrida. Sageli aga ei takista see küünenärijat piisavalt ning ta jätkab oma harjumust vastikust maitsest hoolimata. Rängimate juhtumite korral on kasutatud isegi antidepressante, kuigi tagantjärele on nähtud, et ravimid kasu toonud ei ole.

Läbi viidud on ka selliseid uuringuid, mis keskenduvad närija teadlikkuse tõstmisele. Näiteks on olemas eemaldatavaid meeldetuletajaid nagu käepaelad, mis tulevatavad halba harjumust pidevalt meelde. Paraku ei ole ka need tarbed soovitud abi toonud.

Ühe uuringu käigus pidid närijad oma harjumused kuue nädala jooksul väga täpselt kirja panema ning nad käisid regulaarselt oma küünte pikkust ette näitamas. Teadlased avastasid, et enesekontroll, pidev jälgimine, kirjalikud märked ja küünte mõõtmine aitasid tulemuslikult tõsta teadlikkust enda halvast harjumusest.

Kuigi uuringu tulemustes ei peetud oluliseks faktorit, et küüsi mõõtsid võõrad inimesed, võib siiski eeldada, et ka see oli oluline psühholoogiline tegur, mille tagajärjel närisid kastealused oma küüsi vähem. Suhe teise inimesega, kes on hooliv ja tähelepanelik, võib tõsta teadlikkust. Seda isegi siis, kui tegemist on võõra inimesega ning temaga kohtutakse vaid selleks, et korraks küüsi mõõta. Kui selleks inimeseks on aga ühtlasi lähedane ja armastav isik, siis võib tema mure olla ka toetav. Seega võib siit leida lahenduse, mis aitab küünte närimisest lahti saada.

Psühholoogiadoktor Mary C. Lamia soovitab lastega proovida protseduuri, mis võib aidata küünte närimise harjumusest lahti saada.

Vaata igal õhtul, vähemalt kuu aja jooksul, enne magamaminekut lapse küüned üle, et teha kindlaks, kas ta on nendega «hästi käitunud». Isikusta näppe ja nimeta neid sõbrakesteks. Vaadates ükshaaval küüsi, räägi nendega ja kasuta lauseid stiilis: «Oi, mul on nii kahju, et ta sind täna näris» või «Küll mul on hea meel, et ta täna sind hästi kohtles» ning anna igale näpule musi. Need on tema kümme sõbrakest ja sinu suhe sõbrakestega on näilikult eraldiseisev sinu suhtest oma lapsega. Kui ta hakkab oma küüsi närima, tuleb talle meelde sinu suhe tema küüntega ja samuti ka ta enda suhe sõbrakestega, kes on nüüd isikustatud. Lisaks leevendab stressi ja ärevust see lohutav käitumine ja tugi, mida talle küünte jälgimisega pakud.

Kui oled täiskasvanu, kel on raskusi toetava partneri leidmisega, kes aitaks sellist protseduuri läbi teha, siis võid oma küüntega ka ise õhtuti rääkida. Tee neile musi ja soovi head ööd.