/nginx/o/2011/09/22/762032t1h7a45.jpg)
Suurbritannia Birminghami ja Warwicki ülikooli arengubioloogide uurimismeeskond tegi üllatava avastuse – seemnerakkude teekond munarakuni ei sarnane mitte olümpiaujulas toimuvaga, vaid pigem kõrtsist koju taarumisega.
Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pjotr Denissenkot ja Jackson Kirkman-Browni huvitas, mis muudab üksikud spermatosoidid edukaks ning lubab neil munarakuni jõuda, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Selleks süstisid nad seemnerakke juuksekarvajämedustesse eri kujuga mikrokanalitesse ning vaatlesid nende liikumist.
Selgus, et spermid ei uju mitte kanalite keskel, vaid hoiduvad seinte äärde. Kehas peavad nad seetõttu ekslema limaskesta kurdude vahel.
Uurijate sõnul olid seemnerakud hädas järskude pöörete tegemisega. 90-kraadises kurvis jätkasid nad samas suunas tunglemist, kuni põrkasid vastu vastasseina.
Spermide täpne teekond sõltus selle vedeliku viskoossusest, kus nad parasjagu liikusid.
Erinevatelt doonoritelt pärinevad seemnerakud liikusid samuti erinevalt. Ilmselt on põhjuseks nende peakuju ja sabalöökide kiiruse iseärasused.
Spermatosoidide liikumise uurimine aitab kindlaks teha viljatuse põhjuseid ning parandada haiglates tehtava kehavälise viljastamise edukust.