Kes jäävad Facebooki lõksu?

Foto: SCANPIX

Norra Bergeni ülikooli psühholoog Cecilie Schou Andreassen töötas välja skaala, mille põhjal saab igaüks hinnata, kas tema Facebooki-kasutus jääb tervislikkuse piiresse.
 

Selleks analüüsis uurija ligi viiesaja vabatahtliku internetikasutust, iseloomuomadusi ning unerütmi, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Selgus, et liigsel Facebooki-lembusel on palju ühiseid jooni narkosõltuvuse ja alkoholismiga.

Suhtlusvõrgu-sõltuvuse hindamiseks soovitas Andresson kasutada järgmisi väiteid, mille paikapidavust hinnatakse viiepallisel skaalal (1 – väga harva, 2- harva, 3- mõnikord – 4 – sageli ja 5 – väga sageli):
• Kulutad palju aega, mõeldes Facebookist või plaanides selle kasutamist.
• Soovid Facebooki aina rohkem kasutada.
• Kasutad Facebooki oma murede unustamiseks.
• Oled proovinud olla vähem aega Facebookis, kuid see pole õnnestunud.
• Muutud rahutuks või murelikuks, kui sa ei saa Facebooki kasutada.
• Kasutad Facebooki nii palju, et see mõjutab sinu töö- ja õppeedukust.

Küsimustik sai nimeks Bergeni Facebooki-sõltuvuse skaala. Andreassen leidis, et kui vähemalt neljale küsimusele vastatakse «sageli» või «alati», on ilmselt tegemist Facebooki-sõltuvusega.

Andreasseni sõnul klammerduvad suhtlusvõrku peamiselt noored inimesed. Ka ebakindlad ja ärevad kasutavad Facebooki väga tihti, ilmselt seetõttu, et neil on internetis kergem suhelda.

Ambitsioonikad hästi korraldatud eluga inimesed seevastu kasutavad suhtlusvõrgustikku oma elu loomuliku osana ega muutu sellest sõltuvaks.

«Meie uurimuste kohaselt on naistel suurem risk Facebookist sõltuvusse sattuda. Ilmselt on selle põhjuseks suhtlusvõrgu sotsiaalne olemus,» selgitas Andreassen.
Uurija sõnul on sotsiaalvõrgust sõltuvusse sattumine seotud ka ekstravertsusega. Lisaks kipuvad Facebooki-armastajate une ja ärkamise ajad olema nihkes.