Mida sisaldab hea ema päevik?

Foto: SCANPIX

Kogu kokku olulisemad punktid, mis on sulle emana kõige tähtsamad ning kirjuta nendest hea ema päevikusse. Kirjuta igal õhtul üles päeva positiivsed ja negatiivsed elamused, soovitab Urbia.de.

Mõnel päeval on rõõmu rohkem, teisel vähem. Kuid igal juhul saad päeviku abil oma käitumist paremini jälgida ning see aitab sul oma vigadest õppida. Pikemas perspektiivis võib see aidata sul muutuda järjest positiivsemaks.

Näide hea ema päevikust:

• Ma annan endast parima, et laste juuste kammimine ei oleks valus ja ebameeldiv.

• Ma õpetan lapsi igapäevaelust osa võtma: nad aitavad mul poes käia, süüa teha, pesu sorteerida, koristada. Läbi nende tegevuste tunnevad nad ennast kasulikuna ja õpivad vastutust võtma.

• Ma ei keera oma lastele öösiti selga, kui nad ei saa magada või on haiged, kuigi mõnikord tahaksin seda teha.

• Ma ei jäta oma lapsi pikemaks ajaks televiisori ette.

• Ma püüan näidata head eeskuju, sest lapsed õpivad vanematelt. Ma vastan nende küsimustele ja õpetan neid.

• Ma kasvatan endas kannatlikkust ja lasen lastel ise riietuda, kuigi see võtab kümme korda kauem aega kui siis, kui ma neid aitaksin. Siiski kõike, mida nad suudavad ise teha, lasen neil üksinda proovida.

• Olen järjekindel asjades, mis on mulle olulised. Jalgade koht ei ole laua peal, kingade koht ei ole voodis, hambaid tuleb pesta iga päev ja mitu korda – ma ei tee nendes asjades erandeid. Ma räägin nendest reeglitest sõbralikult ja vaikselt.

• Kui me viibime lastega suuremas seltskonnas ja laps teeb midagi, mis mulle ei meeldi, siis kutsun ta sõbralikult korrale ja räägin temaga tasakesi, et mitte häbistada teda teiste ees.

• Ma loen oma lastele ja laulan nendega koos – ma lausa naudin seda. Rolli- ja lauamänge ma ei armasta, seetõttu jätan need sõprade hooleks.

• Kui ma olen vihane, tõstan häält. Tegelikult sooviksin oma hapu näo naeratuse taha peita.

• Negatiivsed emotsioonid ei mõju kunagi lastele hästi.

• Kui mu lapsed on vihased, võivad nad alati oma tundeid välja näidata: nutta, karjuda ja raevutseda.

• Ma ei püüa kõiki konflikte vältida või neid kiiresti lahendada, ma kannatan ära ka virisemise, kuigi ma tean, et ma ei ole selles eriti osav.

• Ma püüan tajuda oma laste tundeid ja neisse tõsiselt suhtuda.

• Ma püüan olla võimalikult selge oma väljaütlemistes, et lapsed mind mõistaksid.

• Ma veedan lastega palju aega looduses.

• Ma arutan laste kasvatusmeetodeid oma mehega.

• Isegi kui nende jalad on jääkülmad, võivad nad oma jalad minu sooja teki alla pista.

• Mulle meeldib lastega koos joonistada. Kui nad paluvad mul midagi koos teha, saan ka mina nendelt vastuteene.

• Püüan sõnastada oma sõnumid alati positiivselt. Selle asemel, et öelda iga asja peale «ei» või näiteks keelata: «Ära jookse teele!», ütlen parem: «Jää minu juurde ja oota tee ääres!».

• Ma arvan, et olen hea nõuandja. Püüe mõista laste käitumist on teinud minust parema ema.

• Ma tahan, et lapsed peaksid mind heaks emaks ja meenutaksid ka hiljem, et parim, mida ema neile kinkis, oli armastus.