«40+2 nädalat» - kodusünnitus või haigla?

Foto: Kaader filmist

10. mail esilinastub kinos Sõprus dokumentaalfilm «40+2 nädalat», milles filmi autor ja esimest last ootav Margit Lillak uurib kodusünnituse tagamaid, et teha oluline otsus – kuidas sünnitada?

Film annab eluterve ülevaate erinevatest lähenemistest sünnitusele. Margit Lillak soovis enda sõnul juba varem teha dokumentaalfilmi kodusünnituse liikumisest ning oma lapse tulek andis selleks hea tõuke.

See, et ta ise filmi keskmesse jäi, tuli naise sõnul pooljuhuslikult ja protsessi käigus. Ta tunnistas, et pelgab pisut tähelepanu ja püüdis filmi valmistades leida viise, kuidas ise filmist välja jääda.

Filmi on koondatud väga erinevaid mõtteid ja arvamusi, mis annavad kindlasti tulevasele sünnitajale tublisti mõtteainet. Näiteks räägib filmis oma loo ka Liina, kes sünnitas esimese lapse kodus, assisteerimata.

Margiti sõbranna aga plaanis juba algusest peale haiglas sünnitada ning ei tundnud selle pärast muret.

Samuti võtavad sõna sünnitamisega seotud inimesed rangelt reegleid järgivatest naistearstidest homöopaadi ja sensitiivini välja. Rohkelt jagab oma teadmisi kodusünnitust praktiseeriv ämmaemand Ingrid Kaoküla.

Filmis uurib Margit erinevaid võimalusi lapse ilmaletoomiseks ning valib lõpuks kergendunult kodusünnituse. Kui aga laps kuidagi tulla ei taha, otsustab ta ringi ning läheb haiglasse esilekutsumisele.

Lapse tervis ennekõike

Arstid väitsid Margitile, et kuna ta kandis rasedust nii palju üle, siis oli olukord juba ohtlik. Naisel on küll kahju, et ta jäi ilma kodusünnituse meeldivamast kogemusest, kuid ta on siiski kindel, et tegi õigesti.  Selleks ajaks, kui Margit viimaks esilekutsumisele läks, olid looteveed juba rohelised. «Ma ohverdasin oma sünnituskogemuse oma lapse tervise nimel,» ütles ta.

Naine selgitas, et survet tundis ta aga mõlemalt poolt, justkui peaks ta ennast süüdi tundma – haigla ja arstide poolt seetõttu, et ta esilekutsumisega viivitas; kodusünnituse pooldajate poolt aga seetõttu, et ta ikkagi rohkem ei oodanud ning lõpuks haiglasse pöördus.

Margit rääkis, et üritab ka lapse kasvatamisel hoida mahedat joont, kuigi «muster-ökoemaks» ta ennast ei pea. «Ma ei ole teda vaktsineerinud ja rinnapiima on ta pikalt saanud,» tõi ta näiteks.

Filmi tegemise ajendiks oli Margiti sõnul tõik, et meedia üritab lükata kodusünnituse liikumist  väga kitsasse nišši, kuid tema eesmärgiks ei olnud kodusünnitust propageerida, vaid selgitada tagamaid. «Tegelikult on see omamoodi nagu vastupanuliikumine ja protest nii-öelda masinate ülemvõimu vastu. Inimesed on muutunud nii abituks,» rääkis ta.

Kas haiglas on turvalisem?

Naise selgitusel loob tehnika turvalisuse illusiooni ja naistel on julgem sünnitada, kui kõike kontrollitakse elektrooniliselt, kuigi tema sõnul on ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kinnitanud, et see on jama.

Ta rääkis, et Perekooli foorumist leiab kohutavaid lugusid sellest, mida naised on pidanud haiglates kogema. «See on ka üks põhjus, miks ma seda tegin – et teadvustada seda teemat, miks naistel on haiglahirm ja miks nad ei taha sinna minna. Nad ei ole mingid hullud,» selgitas Margit ja lisas, et kodusünnituse valinud naised on enamasti väga haritud ja see otsus ei ole neil tulnud uisa-päisa.

Margiti sõnul võiks ühiskond ja meedia keskenduda rohkem sellele, et haiglate reeglistikud on iganenud ning paljudes kohtades lausa vastuolus Maailma Terviseorganisatsiooni sünnitusalaste nõuannetega. Pealegi selgitas naine, et kui haiglas ei sekkutaks nii palju sünnituse kulgu, oleksid mitmed komplikatsioonid ka olemata.

Filmilooja sõnul on paljud naised traumeeritud sellest, kuidas sünnitus kulges ja mismoodi nendega haiglas käituti ning nende toimetulek emana ja suhe lapsega kannatab selle all. «See on kõik omavahel seotud. See ei olene sellest, kuidas sa selle ühe päeva nii-öelda üle elad, see mõjutab väga palju,» selgitas ta.

«40+2 nädalat»

Film linastub:

• Tallinna kinos Sõprus 10. mai kell 19.00, 11.-16. mai kell 17.30;
• Tartu kinos Athena 14. – 18. mai kell 19.00;
• Kuressaare Linnateatri TeaterKinos 18. ja 21. mai kell 19.00.
• Hiljem võib filmi leida Elioni videolaenutusest ning sügisel näidatakse seda ka ETVs.

Stsenarist ja režissöör: Margit Lillak
Operaatorid: Margit Lillak, Ulvi Tiit, Liina Trishkina
Monteerija: Liina Trishkina
Helirežissöör: Seppo Vanhatalo
Produtsent: Piret Tibbo-Hudgins
 

Vaata filmi treilerit SIIT!