/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2010/12/14/484261t1h3faa.jpg)
Tervise Arengu Instituudi (TAI) avalike suhete nõuniku Maris Jakobsoni sõnul arvestab TAI oma tegevusi planeerides üsna palju naiste ja meeste erinevustega.
TAI ennetustegevusest: naisi ja mehi kõnetame erinevalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases Postimehes kirjutas endine sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse juht Kadi Viik, et riigieelarve koostamisel tuleb arvestada meeste ja naiste erinevate vajadustega ning tõi näiteks ühe Šotimaa omavalitsuse rahvatervise kampaania, mille raames pakuti apteekides tasuta tervisekontrolle.
«Kui projekt oli mõnda aega kestnud, otsustati terviseedendamisele tehtud kulusid analüüsida ka soolisest aspektist. Selgus, et kontrollis käinutest olid 70 protsenti naised ja 30 protsenti mehed, raha jagunes sama proportsiooni järgi. Ent tervisekontrolli põhjal leiti, et südame-veresoonkonna haigused ähvardasid mehi rohkem kui naisi.»
Seejärel korraldati terviseprogramm ümber, samuti tehti muudatusi eelarvesse. «Korraldati kampaania, mille raames reklaamiti teenust sellisel moel ja sellistes kohtades, et teave jõuaks just meesteni. Kohtadesse, mida mehed sageli külastavad (näiteks keeglisaalid), pandi välja teenust reklaamivad plakatid ja õlleklaasialused,» kirjutas Viik.
Palusime Maris Jakobsonil kommenteerida, kas ja kui palju lähtub oma tegevuste planeerimisel naiste ja meeste erinevustest TAI.
«Arvestamine sellega, et meeste ja naiste (tervise)käitumine, vajadused ja motiivid on erinevad, ongi osa teaduspõhisest ennetustegevusest. Seetõttu planeerib TAI oma tegevusi sihtrühmapõhiselt ning sellest lähtuvalt jälgime ka tulemusi - kas tegevus või sõnum jõudis kavandatud inimesteni. Näitajad, mida jälgime, on sugu, majanduslik toimetulek, vanus, haridus, elukoht, rahvus,» ütles Jakobson.
Kõnetades n-ö keskmist inimest, arvestamata seejuures sihtrühma, ei jõua tema sõnul oma sõnumiga kohale. «Peame teadma, kus sihtrühm käib, millega vabal ajal tegeleb, millised tegurid teda takistavad või motiveerivad. Tuues näiteks alkoholi liigtarvitamise ennetamise, on meil olnud eraldi kampaaniaklipid meestele ja naistele. Ka kampaaniate märgatavust jälgime soo ja vanuse lõikes,» selgitas ta.
Jakobsoni sõnul on hea meel tõdeda, et mehed, kelle seas on liigtarvitamine sagedasem, on ka sagedasemad alkoinfo.ee lehe abivahendite kasutajad.
«Oma alkoholitarvitamist hindas sealse Audit testi järgi pea kaks korda rohkem mehi kui naisi, samuti on rohkem mehi alkokalkulaatori kasutajate seas.»
Samas toitumise puhul on Jakobsoni sõnul teada, et pere toitumisharjumused määrab ja suunab see, kes süüa teeb, ja Eesti peredes on selleks enamasti naine. «Seetõttu on ka toitumiskampaaniad neile suunatud - meeste ja lasteni jõuame paremini, kui kõnetame naist.»
Kõige ilmekam eraldi naistele ja meestele suunatud tegevusest on Jakobsoni sõnul seksuaaltervise valdkonnast, kus peagi algab noortele meestele suunatud kondoomikampaania.
«Eelmisel aastal tegime selle suunatuna naistele. Kuigi üldine sõnum mõlema puhul on sama - «kasuta kondoomi» -, kasutame selle edastamiseks erinevat sõnastust ja kanaleid.»