Milliseid haigusi ravitakse mudaga?

Foto: SCANPIX

Vanasti puutusid tavalised inimesed tänavatel mudaga igapäevaselt kokku ning seetõttu ei põdenud nad ka erinevaid allergiaid. Sealt on tulnud ütlus: «Natuke muda on tervisele hea». Milliseid haigusi aitab muda ravida, uurime järele.

Järjest rohkem lapsi kannatab allergiate all. Vanasti põdesid selliseid haiguseid kõrgemast soost inimesed, kes kasvasid üles n-ö kaitstud tingimustes. Mida vähem lastakse lastel muda sees mängida, seda vastuvõtlikumad on nad allergiatele.

Allergilised haigused on viimase 30 aasta jooksul levinuimad maailmas. Uuringud näitavad, et üks kolmandik planeedi elanikest kannatab mõne allergiavormi all, vahendab Kopp-verlag.de.

Mudaravi kasutatakse allergiate ja mitmesuguste haiguste ravimiseks. Mudal on nii soojustoime, keemiline, elektriline, mehhaaniline kui radioaktiivne toime, kirjutab Kliinik.ee.

Mitmed uurijad peavad kõige tähtsamaks just mudaravi keemilist mõju. Soojustoime kutsub esile naha verevarustuse paranemise, veresoonte laienemise ja nende läbilaskvuse paranemise, see aga võimaldab mudas sisalduvatel toimeainetel imenduda ja pääseda oma sihtkohta kas naharetseptorites või organismi mitmesugustes elundites ja kudedes.

Mudaravi mõjutab paljude elundite talitlust. Nii näiteks muutuvad hingamine, südametegevus, neerude töö, vere koostis, immuunsus, organismi üldine ainevahetus, soojajaotus ja -eritus, sisenõrenäärmete talitlus.

Mitmesuguste nakkuslik-allergiliste haiguste korral vähendab mudaravi organismi liigtundlikkust. Loiult kulgevaid kroonilisi haigusi õigesti doseeritud mudaravi parasjagu ägestab, soodustades sellega ka kiiremat paranemist. Haiguskoldes soodustab mudaravi tursete ja tihenenud kudede, näiteks lõikusjärgsete liidete imendumist, vähendab valu ja põletikku. Ühtlasi ennetab mudaravi kroonilise haiguse, näiteks liigesepõletiku ägenemist, pidurdab selle kulgu ja vähendab ravimivajadust.

Milliseid haigusi ravitakse mudaga?

LIHAS-LUUKONNA JA SIDEKOEHAIGUSED

• Reumatoidartriit

• Jäigastav lülisambapõletik ehk Bechterewi tõbi

• Mitmesugused liigesepõletikud (sealhulgas nn. reaktiivne artriit)

• Reumajärgsed liigesevalud

• Podagra

• Liigesekulumus ehk osteoartroos (sealhulgas labakäte artroosisõlmed, puusade, põlvede ja labajalgade artroos)

• Lülisamba kulumus ehk spondülartroos

• Liigeselähedaste kudede (kõõluste, kõõlustuppede, liigesekapsli jm.) haigused ehk periartropaatiad

• Traumajärgsed liigesekahjustused

• Põletikud luuümbrises (periostiidid) ja lihastes (müosiidid)

• Põletusjärgsed kootumused ehk kontraktuurid

• Troofilised haavandid

PIIRDENÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED

• Närvijuure- ja närvipõimikukahjustused (nn. radikuliidid, neuriidid, ganglioniit, solariit)

• Traumajärgsed liikumis- ja tundehäired

KESKNÄRVISÜSTEEMI HAIGUSED

• Jääknähud pärast aju- ja ajukelmete põletikku ning laste
ajuhalvatust (laste tserebraalparalüüs, lühendina PCI)

• Peaaju ja seljaaju traumajärgsed seisundid

• Seisund pärast lülivaheketta eemaldamise operatsiooni (raskekujulise nn.radikuliidi korral)

SUGUELUNDITE HAIGUSED

• Emaka ja emakamanuste kroonilised põletikud

• Põletikujärgne või emaka kergekujulise alaarengu taustal esinev viljatus

• Operatsioonijärgsed liited ja koetihendid ägeda perioodi möödumisel

• Munasarjade talitluspuudulikkus

• Krooniline eesnäärmepõletik, munandite, munandimanuste ja seemnepõiekeste põletik

SEEDEELUNDITE HAIGUSED

• Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi

• Krooniline mittehaavandiline soolepõletik

• Maksapõletik

• Sapipõiepõletik (ilma sapikivideta) ja sapiteede põletik vaibefaasis

KÕRVA-NINA-KURGUHAIGUSED

• Kroonilised ja limaskesta taandarenguga põletikud nina-neelus, kõrvades, nina kõrvalkoobastes, kurgumandlites
SILMAHAIGUSED

• Krooniline sarvkestapõletik ehk keratiit

• Krooniline vikerkesta- ja ripskehapõletik iridotsükliit

• Krooniline pisaranäärmepõletik, eriti armkoe vohamisega

NAHAHAIGUSED

• Krooniline ekseem

• Piirdunud neurodermiit ja psoriaas vaibefaasis

• Naha põletus- ja külmetuskahjustuste järgsed seisundid eriti tihkete armistumiste ja naha toitumishäirete esinemisel

Haigused ja seisundid, mille korral kunagi ei tohi teha mudaravi
(absoluutsed vastunäidustused)

• Kõik pahaloomulised kasvajad ja nende eemaldamise
järgsed seisundid

• Müoomid, fibromüoomid ja munasarja tsüstid

• Kõik vereloomehaigused

• Verejooksud ja kalduvus nendeks

• Kõik tuberkuloosivormid

• II ja III astme (keskmine ja raske) vereringepuudulikkus

• Kõrgvererõhutõve II ja III staadium

• Ateroskleroosi ja südame isheemiatõve väljendunud vormid

• Süsteemne erütematoosne luupus (üks sidekoehaigusi)

• Sisenõrenäärmete haiguste keskmine ja raske aste

• Vaimuhaigused

• Epilepsia ehk langetõbi

• Maksatsirroos

• Kõik raskekujulised neerukahjustused

• Kahheksia ehk kurtumus, haiguslik kõhnumine

• Rasedus (algusest peale)

• Närvihaigused: amüotroofiline lateraalskleroos, süringomüeelia ja väljakujunenud Parkinsoni tõbi

• Kõik nakkushaigused ägedas ja nakkavas faasis (kaasa
arvatud suguhaigused)

Haigused, mille korral mudaravi mõnikord on vastunäidustatud (suhtelised vastunäidustused)

• Kõikide mudaraviks näidustatud haiguste ägenemise faas

• Reumatoidartriidi raske vorm suurte liigesetursete ning
siseelundite kahjustusega

• Kõik südamelihase ja südameklappide kahjustused

• Südame virvendusarütmia ja täielik atrio-ventrikulaarblokaad

• Sisenõrenäärmete haigusest tingitud munasarja puudulikkus

• Abordijärgne seisund kuni esimese menstruatsioonini

• Imetamise aeg

• Seedetraktipolüübid ning maolimaskestapõletikud limaskesta moondumisega (metaplaasiaga)

• Südame, aordi ja suurte veresoonte aneurüsm

• Põetud ummistava veenipõletiku ehk tromboflebiidi
jääknähud, kui püsivad põletikuaktiivsus ja haavandid