/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/18/16933765t1hf0d5.jpg)
Korruptsioon, ebavõrdsus, vaesus ja vägivald loovad pinnase, kus levivad isiksusejooned, nagu nartsissism, psühhopaatia ja pahatahtlikkus. Uus rahvusvaheline uuring näitab, et mida keerulisemad on ühiskondlikud tingimused, seda rohkem esineb inimesi, kelle iseloomus on «tumedamaid» jooni.
Uuringu viis läbi Taani Kopenhaageni ülikooli psühholoogiaprofessor Ingo Zettler koos oma meeskonnaga, analüüsides ligi kahe miljoni inimese isiksuseandmeid 183 riigist ja kõigist USA osariikidest.
«On küllaltki hästi teada, et nii geenid kui ka sotsiaalne keskkond mõjutavad inimese isiksust. Kuid vähem on uuritud, kuidas mõjutavad keskkonnatingimused just selliseid jooni, mida peetakse ebaeetiliseks või sotsiaalselt kahjulikuks,» selgitab Zettler.
Kuna teadlaste käsutuses oli suur andmestik inimestest, kes olid täitnud veebiküljel küsimustiku, mis mõõdab «tumedaid» isiksusejooni, tekkis uurijatel huvi vaadata, kas keerulised ühiskondlikud olud võivad neid jooni võimendada, kirjutab Newsweek.
Kuidas mõõdeti ühiskondlikke olusid?
Uurijad kasutasid Maailmapanga ja USA riigiasutuste andmeid nelja näitaja kohta:
- korruptsioonitase,
- majanduslik ebavõrdsus (Gini koefitsient),
- vaesuse ulatus (päevane sissetulek alla 6,85 dollari),
- tapmiste arv elaniku kohta.
USA puhul lisati veel föderaalseid andmeid korruptsioonis süüdimõistmiste, vaesuse ja kuritegevuse kohta. Neid andmeid seoti ligi kahe miljoni inimese isiksusetesti tulemustega.
Mida tulemused näitasid?
Selgus selge seos: mida ebasoodsam ühiskondlik olukord, seda sagedamini esinevad inimeste seas «tumedad» isiksusejooned. See kehtib nii globaalsel tasandil kui ka USA osariikide sees.
Näiteks riigid, nagu Indoneesia ja Mehhiko, ning osariigid, nagu Louisiana ja Nevada, kus on rohkem vägivalda, vaesust ja korruptsiooni, paistsid silma kõrgemate «tumedate näitajatega».
Samas, Taani ja Uus-Meremaa või USA osariigid, nagu Vermont ja Utah, kus ühiskond on õiglasem ja turvalisem, näitavad madalamaid tulemusi.
Miks see oluline on?
Kuigi mõju ei ole väga suur, võib sellel olla märgatav mõju ühiskondade toimimisele. «Isiksusejooned, nagu agressiivsus, petmine või teiste ärakasutamine, põhjustavad suuri sotsiaalseid kulusid. Seega võivad isegi väikesed erinevused inimeste iseloomus viia suurte erinevusteni ühiskondlikus käitumises,» märgib Zettler.
Tema sõnul kinnitavad tulemused, et isiksus ei ole ainult kaasasündinud, vaid kujuneb ka ühiskondliku keskkonna mõjul. See tähendab, et poliitilised ja sotsiaalsed reformid, mis vähendavad korruptsiooni ja ebavõrdsust, ei paranda üksnes inimeste elukvaliteeti praegu, vaid võivad tulevikus kaasa aidata ka sellele, et inimeste isiksused kujuneksid vähem kahjulikus suunas.