Skip to footer
Päevatoimetaja:
Ele Kalda
Saada vihje

ILUNORMIDE DILEMMA «Inimesed ei oska enam hinnata naiste loomulikke jooni, sest...» (2)

Margot Robbie

Ilunorme ei kujunda enam geenid ega ühiskondlik kokkulepe – algoritmid, filtrid ja tehisintellekt määravad standardi.

Paljude jaoks ei sünni täiuslik nägu enam loomulikult, vaid disainitakse tehisintellektiga, viimistletakse ilulõikuste abil ning moondatakse fototöötlusrakendustes. Nii kiidavad selle heaks ka kohtingurakenduste algoritmid.

Selles uues tegelikkuses peetakse kunagisi iluikoone – nagu Marilyn Monroe, Grace Kelly ja Kleopatra — Z-generatsiooni silmis keskpärasteks.

Seda tõstis esile muusik Faye Oakley, kelle TikToki video levis kulutulena. Oakley küsis: «Kuidas tehisintellekt, pornograafia ja kohtingurakendused meie ilunorme moonutavad?»

«Ma mainisin klipis teist TikToki videot, kus naine rääkis enesekindlusest — kommentaarides püüti teda alandada, väites, et ta ei olegi ilus,» rääkis Oakley ajakirjale Newsweek.

Nähtus peegeldab sügavamat muutust. «Kunagi peeti neid naisi iluetalonideks, kuid täna ei peetaks enam atraktiivseteks. See peegeldab süsteemset nihet,» ütles Oakley. «Tehisintellekti abiga on üha lihtsam luua täiuslikke naisi — seega standardid ainult tõusevad.»

Enamik tarbijaist teab, et pildid ei peegelda tegelikkust, kuid Oakley sõnul on psühholoogiline mõju sellegipoolest suur. «See moonutab meie arusaama iseendast ja teistest. Nii tekib kultuur, kus naistel ei ole kunagi võimalik ilunorme täita.»

Ilukirurg dr Benjamin Caughlin tõdes, et digitaalsed ideaalid ei muuda ainult välimust, vaid ka identiteeti ja enesehinnangut. «Näen üha enam patsiente, kes tahavad välja näha nagu tehisintellektiga loodud pildid.»

Ka kuulsuste meigikunstnik Amanda Gabbard näeb sama trendi. «Nad ajavad taga ilu, mida ei olegi tegelikult olemas – ent usuvad, et see on saavutatav,» sõnas Gabbard.

Oakley sõnul süvendab seda kõike pornograafia, kus naisi kujutatakse alandavates rollides, ning sotsiaalmeedia, kus algoritmid võimendavad ebareaalseid standardeid. «Nii tekib mentaliteet, et alati leidub kuskil keegi ilusam.»

Antropoloog dr Anastasia Kārkliņa Gabriel tõdes Newsweekile, et tehisaru ja sotsiaalmeedia on ilunorme põhjalikult muutnud. «Sotsiaalmeedias näeme veatut lõpptulemust, aga ei näe kogu protsessi. Piir tegelikkuse ja fiktsiooni vahel on hägustunud.»

Gabrieli sõnul ei peeta seetõttu enam atraktiivseks isegi klassikalisi iludusi, nagu Grace Kelly. «See peegeldab standardite moondumist, mis ajab segamini arusaama ilust, veatusest ja veetlevusest.»

Z-generatsioon hindab välimust halastamatult — ekraani taga on lihtne teisi alandada, isegi enesekindlaid naisi. «Näiteks 2023. aastal pälvis filmis «Barbie» mänginud Margot Robbie kommentaare, et ta on «mid» – keskpärane,» sõnas Oakley.

«Tänapäeval julgevad inimesed öelda enesekindlatele naistele, et neil ei ole õigust nii kindlad olla.»

Selle kõige taustal – tehisintellektiga loodud pildid, ilulõikused, kohtingurakendused – ei peeta ei mineviku ega oleviku ilu enam piisavaks. «Inimesed ei oska enam hinnata naiste loomulikke jooni, sest neil on käepärast kõik vahendid, et neid «paremaks» muuta,» lisas ta.

Kommentaarid (2)
Tagasi üles