24-aastane Kätriin investeerimisega iseseisvaks saamisest: ma ei taha sõltuda partnerist ega ülemusest

Kätriin Huttunen Foto: Erakogu

Kätriin Huttunen (24) on ettevõtja, sisulooja, investor ja rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte juhtiv digitootedisainer. Mitteametlikult aga naine, kes teab, mida ta tahab ning näeb selle saavutamiseks metsikult vaeva. «Ma ei taha kunagi olla olukorras, kus mu iseseisvus sõltub kellestki teisest – olgu selleks partner või ülemus,» ütleb ta.

Kätriin kasvas üles keskkonnas, kus tema ema pidi kahe lapsega üksi hakkama saama. See õpetas talle varakult, kui habras võib olla sõltuvus teistest. «Finantsiline iseseisvus tähendab, et ma ei pea jääma suhtesse ega tööle, kus mind ei väärtustata. Mul on võimalus valida ja see on hindamatu vabadus.»

Finantsiline iseseisvus annab talle vabaduse otsustada, kellega ta koos on ja kelle või mille jaoks ta töötab. «Ajalooliselt pole naistel olnud võimalust rahaliselt iseseisvaks saada. Nad on pidanud jääma suhetesse, sest neil polnud majanduslikku võimalust lahkuda. Ja see võimudünaamika kehtib ka tööl. Ma ei pea jääma kuhugi, kus mind ei väärtustata või mu panust ei tunnustata. Kuna mul on rahaline sõltumatus, saan alati öelda ei ja pea püsti minema jalutada,» julgustab ta ka teisi naisi oma rahaasjadega tegelema.

Rahatarkus kui privileeg, mida peab jagama – kuid tarbima teadlikult

Kätriin tajub, et rahatarkuse maailmas end mugavalt tundmine annab talle omakorda võimaluse innustada teisi – eriti noori naisi, kes pole Eesti investeerimiskogukonnas kuigi esindatud. «Sain ise noore naisena julguse investeerimisest rääkida alles tänu oma finantsharidusele ja disainikogemusele investeerimispanganduses, aga see ei peaks nii olema. Naisi hinnatakse alati karmimalt kui mehi. Aga see ei tähenda, et naised peaksid tagasi tõmbuma. Vastupidi – me peame jätkama, küsima seda, mida me väärime, ja toetama teisi naisi, et ka nemad jõuaksid iseseisvuseni,» räägib ta.

Spetsiifilise finantsnõu kogumisele sotsiaalmeediast suhtub Kätriin skeptiliselt. «Iga päev kuulutab keegi, et turg kukub kohe kokku, aga kui graafikus aastakümnete taha vaadata, siis turg on lõpuks ikka ülespoole liikunud – seni, kuni inimesed usuvad turumajandusse. Majanduses peab tihti rohkem uskuma inimeste ootusi kui hetke reaalsust.» Nende ootuste tajumiseks loeb Kätriin hommikuti rahvusvahelisi uudiseid ning toetub otsuste tegemisel mõjuisikute asemel statistikale.

Viimaste päevade turbulentsuses, kus turud liiguvad tugevalt alla, aitab Kätriini sõnul väikeste summadega pikaajaliselt investeerimine tekitada arusaama, et kõikumised on ajutised ning viimaste kümnendite – mille jooksul oleme läbinud mitmeid kriise ja valimistsükleid – horisont maailma turgudel on siiski positiivne.

Investeerib üle 60 protsendi oma sissetulekutest

Kätriin elab Taanis ning töötades sealses investeerimispangas nägi ta kõrvalt, kuidas vanemad töökaaslased veetsid päevatöö kõrvalt õhtuti tunde turgudel spekuleerides ja Excelis numbreid kokku lüües. «Ma ei saanud aru – millal neil siis elamiseks aega jääb? Keegi ei mõelnud selle tegevuse alternatiivkulule, kus õnneliku juhuse korral lisa teenimine ei ole väärt seda, et ei nähta oma lapsi üles kasvamas ja veedeti paar aastat oma elust stressiseisundis.»

Selle asemel valis Kätriin passiivse investeerimise ning suunab üle 60 protsendi oma sissetulekutest iga kuu regulaarselt hajutatud indeksfondidesse. «Kulutan investeerimisele 5 minutit kuus – mu strateegia ei ole Exceli passimine, vaid sissetulekute suurendamine. Majandusülikoolis jõudsin kiiresti järeldusele, et kõige teaduslikumalt tõestatud ja kõige väiksemat ajalist panust nõudev on passiivne investeerimine madalate kuludega hajutatud indeksfondidesse – järjepidevalt, kord kuus ja pikaajaliselt. Kui see oli selge, uurisin kahe riigi maksusüsteemid läbi, et see võimalikult maksuefektiivselt teostada,» jagab ta.

Lightyeari maakleroperatsioonide juhi Andra Tillmanni sõnul vaatab üha enam investoreid Kätriiniga sarnase strateegia poole. «Pikaajalisi eesmärke aitab saavutada investeerimine, mille käigus paigutatakse raha börsile ning jäetakse aastateks kasvama, ilma toimuvat üliaktiivselt monitoorimata ja tehes portfellis korrektuure pigem harva.»

Tillmanni sõnul hajutavad madala ja keskmise riskitasemega laiapõhjalised indeksfondid riski juba iseenesest, sest koondavad endas sageli mitmesaja erineva ettevõtte aktsiaid. «Seega ei oma üksikute ettevõtete käekäigu muutus üldjuhul hinnale suurt mõju,» rääkis Tilmann. «Investeeringuid ei tasu liiga sageli torkimas käia, eriti kui sihiks on võetud pikas plaanis raha kasvatamine.»

Kätriin soovitab lisaks hoida investeeringutest eraldi ka rahalist puhvrit, et mitte riskida, et järgmisel kuul jääb korteri üür tasumata. Ta hoiab terve aasta jagu sissetulekuid kogumishoiusel, mis aitab turul toimuvat võtta rahulikult. «Kui tead, et su baasvajadused on kaetud, ei teki ka paanikat.»

Sama usub ka Tilmann, kes soovitab enne investeerimisega alustamist koguda meelerahufond, mis kataks kolme kuni kuue kuu kulutused. «See annab turvatunde, et saad alati hakkama ja nii väldid ka vajadust investeeringuid ootamatute kulutuste katteks müüa,» rääkis ta.