Miks on vasakukäelised vähemuses?

Foto: SCANPIX

Ligi 90 protsenti inimestest on paremakäelised. USA Northwesterni ülikooli uurijate sõnul võib vasakukäelisuse haruldaseks muuta inimestevaheline tihe koostöö.

Daniel Abrams ja Mark Panaggio koostasid võistlusspordist pärinevate andmete abil matemaatilise mudeli. Teadlased oletasid, et sotsiaalse käitumise üheks eelduseks on paremakäelisus, vahedab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

«Tõhusa ühiskonna eelduseks on koostöö. Inimese puhul on see viinud selleni, et paremakäelised on enamuses,» selgitas Abrams.

Tema sõnul peaksid üleni koostöövalmis ühiskonnas olema kõik liikmed samakäelised. Kui oluline on konkurents, peaks vasaku- ja paremakäelisi olema võrdselt.

Uus mudel prognoosibki vasakukäeliste hulka mingis grupis, võttes aluseks koostöö ja konkurentsi olulisuse. See aitab selgitada, miks on vasakukäeliste hulk jäänud samaks ligi 5000 aasta jooksul.

Samuti põhjendab mudel vasakukäeliste edukust teatavatel spordialadel. Koostöö tegemisel tagab edu, kui inimesed kasutavad sama kätt. Nii on kergem kas või tööriistu jagada.

Kuid spordis on edukad need, kes suudavad üllatada ja vasakukäelistel on see eelis paljudel aladel olemas.

Abrams ja Panaggio suutsid mudeli abil edukalt ette ennustada tippklassi kuuluvate vasakukäeliste arvu nii pesapallis, poksis, hokis, vehklemises kui lauatennises. Pesapallistaaride hulgas on vasakukäelisi üle 50 protsendi, muudel spordialadel jääb see kümne protsendi piiresse.

Huvitaval kombel valitsevad golfi paremakäelised. Sellel spordialal on edukaid vasaku käe eelistajaid vaid neli protsenti. Ka seda ennustas Northwesterni uurijate mudel üsna täpselt.

«Mudeli ennustusvõime põhjal võib arvata, et spordis nähtav esineb inimeste hulgas laiemalt,» selgitas Abrams.

Vasaku või parema käe eelistamine on osaliselt pärilik, kuid allub ka keskkonnamõjudele.