/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/25/16736879t1h2d1c.jpg)
Igal aastal läbib sadu tuhandeid inimesi ilukirurgilisi operatsioone – olgu eesmärgiks suuremad rinnad, väiksem nina või sarnanemine lemmikkuulsusega. Ja kuigi paljud on valmis kulutama tuhandeid dollareid soovitud välimuse saavutamiseks, ei sobi kõik inimesed iluprotseduurideks.
Tavaliselt soovitavad arstid hoiduda vabatahtlikest operatsioonidest neil, kes on väga noored, kellel on kroonilised haigused, nagu südamehaigus või diabeet, või kellel on olnud tüsistusi eelnevate operatsioonide ajal, vahendab Daily Mail.
Nüüd on Beverly Hillsis tegutsev tunnustatud plastikakirurg dr Charles Lee selgitanud, miks teatud inimesed ei peaks iluoperatsioonile minema.
1. Kehataju häire ehk kehapildihäire
See on vaimse tervise häire, mille puhul inimene kritiseerib oma välimuses liialdatult kujutletavaid või olematuid «vigu». See ei ole lihtsalt tavapärane ebakindlus – näiteks soov kaotada paar kilo –, vaid seisund, mis põhjustab pidevat häbi, ärevust ja sotsiaalsete olukordade vältimist.
2024. aasta seisuga on ligi 2 protsenti ameeriklastest diagnoositud kehapildihäirega. Paljud sellise häirega inimesed otsivad iluoperatsiooni kui lahendust, kuid dr Lee hoiatab TikTokis, et operatsioon ei paranda probleemi:
«Kui keegi vaatab täiesti normaalset kehaosa ja näeb seal suurt viga, siis seda ei saa operatsiooniga «parandada». See vajab hoopis vaimse tervise spetsialisti abi.»
2. Kontrollifriigid ja perfektsionistid
Dr Lee hoiatab ka neid, kes elavad äärmiselt täpselt ja ei suuda taluda väiksemaidki ebakõlasid. Perfektsionistid kipuvad ootama täiuslikkust, mida ükski kirurgiline protseduur ei suuda täielikult tagada.
Näiteks ninalõikuse või silmalaugude operatsiooni puhul on väike asümmeetria normaalne. Perfektsionistidele võib see tekitada rahulolematust, sundides neid broneerima üha uusi protseduure.
«Kirurgia pole nii täpne. Kui sa ei suuda aktsepteerida mõne millimeetri suurust erinevust, siis see pole sinu jaoks sobiv tee.»
Ta rõhutas ka, et plastiline kirurgia nõuab kannatlikkust ja võimet taluda määramatust.
«Sa oled paistes. Sa paraned teatud moel. Keegi ei saa 100 protsenti täpselt öelda, kuidas lõpptulemus välja näeb – see võib selguda alles 6 kuu, aasta või isegi kahe aasta pärast.»
3. Ebareaalsete ootustega inimesed
Viimastel aastatel on sotsiaalmeedia loonud illusiooni, et plastiline kirurgia suudab inimese täielikult «parandada» või muuta täiuslikuks. Dr Lee lükkab selle ümber: «Mul on endal olnud ninaoperatsioon, lõuaprotees ja palju muud, aga ükski operatsioon ei muuda mind Tom Cruise’iks. See ei tööta nii.»
Samuti rõhutas ta, et plastiline kirurgia ei paranda suhteid, ei noorenda täielikult ega ravi negatiivseid mõtteid kehast. Ootused peavad olema realistlikud.
4. Veritsejad
Inimesed, kellel on kalduvus kergesti või liigselt veritseda, peaksid iluprotseduuridest loobuma. Dr Lee sõnul mõjutab see umbes üht inimest kümnest.
Kerge vitamiin K puudus on ravitav, kuid raskemate seisundite, nagu hemofiilia või von Willebrandi tõve korral võib operatsioon osutuda ohtlikuks.
5. Suitsetajad ja alkoholi liigtarbijad
Suitsetamine ja alkoholi liigtarbimine põhjustavad tõsiseid tüsistusi: «Suits – eriti sigaretisuits – sisaldab nikotiini, süsinikmonooksiidi ja tõrva, mis ummistavad hapnikuvarustuse ja võivad põhjustada kudede kärbumist ning inetuid arme.»
Alkohol, eriti punane vein, võib veritsust suurendada, teised alkoholid aga põhjustada pikaajalist turset, mis mõjutab lõpptulemust.
Kokkuvõte: Ilukirurgia ei ole kõigile. Kui inimesel on vaimse tervise probleeme, ebarealistlikud ootused, veritsushäired või sõltuvusprobleemid, tuleks kaaluda teisi lahendusi ja alati konsulteerida spetsialistiga. Plastiline kirurgia võib küll enesekindlust tõsta, kuid ainult siis, kui seda tehakse õigetel põhjustel ja õigetes tingimustes.