/nginx/o/2011/01/12/497587t1hc610.jpg)
Rootsi Göteburgi ülikooli teadlane Jörgen Larsson pakub oma doktoritöös välja, et väikeste laste vanematel oleks töö- ja pereelu ühitamisel palju abi 35-tunnisest töönädalast koos saamata jäänud tasu riikliku kompensatsiooniga.
Rootsi doktoritöö soovitab väikelaste vanematele 35-tunnist töönädalat koos riikliku kompensatsiooniga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi väikeste laste emad töötavad praegu palju enam kui varem ning töö- ja pereelu ühitamine põhjustab päris palju stressi. Doktoritöö autor Jörgen Larsson soovitab lapsevanematele lühemat töönädalat, tuginedes vaatlustele, mis näitavad, et väikeste laste vanemad seisavad silmitsi kõige heitlikuma perioodiga oma elus, vahendab Science Daily.
Tema uuring, mis põhineb 20 000 lapsevanema andmete statistilisel analüüsil ning 19 isaga tehtud intervjuudel, vaatleb lapsevanemate ajakasutusega seotud heaolu. See peegeldab ühelt poolt, kui suurt ajalist survet inimene igapäevaelus tunneb, teiselt poolt seda, kui rahul on ta sellega, kuidas ta saab jagada oma aega tasustatud töö, laste, kaaslase, koduste tööde ja iseendale pühendatud aja vahel. Ajakasutusega seotud heaolu on lapsevanemate seas märkimisväärselt madalam kui ilma (kodus elavate) lasteta inimeste seas.
Et oma olukorda parandada, otsustavad mõned lapsevanemad töötada osalise tööajaga. Kuid soolised erinevused on laste tõttu osalise tööajaga töötamise puhul palju suuremad kui vanemapuhkuse puhul (28 protsenti väikeste laste emadest ja vaid 2 protsenti väikeste laste isadest otsustab laste tõttu töötada 40 tunni asemel 30-36 tundi nädalas). Larssoni hinnangul pole see mitte ainult naiste, vaid ka meeste probleem, kellel on seeläbi vähem võimalusi oma lastega lähedaste suhete loomiseks.
Larssoni intervjuud osalise tööajaga töötavate isadega näitasid, et nende ebatraditsiooniline valik tuleneb nende soovist, et pere pääseks pidevast ajasurvest, et lapsed ei peaks veetma pikki päevi lasteaias ning et nad ise saaks veeta rohkem aega koos oma perega.
Kuid otsus osalise tööajaga tööl käia on tihedalt seotud mehe sotsiaalse klassikuuluvusega: kui kõrgema klassi valgekraedest teeb seda 5 protsenti, siis sinikraedest ja madalama klassi valgekrae-töötajatest teeb seda vaid 1 protsent.
Larssoni sõnul ei piisa olukorra muutmiseks inimeste individuaalsetest otsustest. «Mida me vajame, on uus lähenemine poliitilisel tasandil, mis võtaks arvesse strukturaalseid takistusi, millega seisavad silmitsi osalist tööaega soovivad isad - nagu näiteks, et väikeste laste vanematelt oodatakse enamikus töökohtades täiskohaga tööl käimist nagu kõigilt teisteltki ning et traditsiooniline meheroll ei lähe kokku osalise tööajaga,» selgitas doktoritöö autor.
«Ma tahaksin näha vabatahtlikku 35-tunnise töönädala võimalust väikeste laste vanematele. Lapsevanemad saaksid saamata jäänud sissetuleku ulatuses riiklikku kompensatsiooni, näiteks paari aasta jooksul. See ergutaks isasid vähendama oma tööaega,» rääkis Larsson.
Kõnealune doktoritöö on juba kaitstud.