Klienditeenindaja ei pea aga olema prügikast ega kogenud psühholoog, kes peaks toime tulema mistahes emotsionaalses seisundis inimese, psüühikahäire või vägivallaga. Seega on oluline teatud olukordades osata end hoopis kaitsta ja vajadusel isegi kutsuda abi. Tihemini tuleb aga ette olukordi, kus klient on kas väsinud, kiirustab või mõnes teises suhtes ise ebameeldiva käitumise ohvriks osutunud. Kui ta sellist sisemist seisundit ise ei ole valmis ega võimeline reguleerima, siis võib juhtuda, et seda elatakse välja teise peal.
«Nüüd on küsimus, kas klienditeenindaja märkab ja teab, mida ühe või teise isiksusega teha olukorras, kus klient on rahulolematu või ründav. Enamasti vajavad inimesed lihtsalt ärakuulamist, vastuvõtmist ja rahu. Kui aga klienditeenindaja kaotab ise tasakaalu, on tõenäoline, et suhtluskonflikt võimendub. Inimesed vajavad, et nad oleksid mõistetud ja vastu võetud. Vahel piisab ka lihtsatest sõnadest, mis seda kinnitavad või siis vabandamisest ja inimese päriselt kuulamisest. Samas ei saa eeldada, et ühest teenindussituatsioonist kujuneb teraapiasessioon. Inimene on tulnud ju mingisugusest teenusest osa saama või kaupa ostma. Seega on oluline tuletada meelde ja viia tähelepanu sellele, mida inimene soovib ja kuidas teda saab aidata,» lausus psühholoog Kristjan Puusild.
Circle K juhatuse liige Piret Kask lausus, et kolmandat aastat toimunud «Lahkuse nädala» kampaaniast nähtus, et tegelikult on väga toredaid kliente palju, kuid eestlaste natuurile omaselt väljendatakse seda vähe. «Väike naeratus ja tänu teeb iga klienditeenindaja päeva paremaks ja aitab unustada neid teisi, kehvemaid klienditeeninduse kogemusi. Lahkuse nädala kampaaniaga soovimegi julgustada ühiskonda olema sõbralikum ja sealjuures tänada neid kliente, kes on oma lugupidava suhtumisega teistele eeskujuks,» ütles Kask.
Lahkuse nädala kampaaniast võtsid sellel aastal osa Circle K, Topauto, Tallinna Teletorn ja kullerifirma Venipak. Aktsioon toimus kõigis kolmes Balti riigis korraga.
Balti teenindussektori töötajate emotsionaalse heaolu uuringu viis läbi Intra Research jaanuaris 2025 kõigis kolmes Balti riigis. Eestist osales uuringus 609 vastajat.