Pereterapeut: hinnete või kodus abistamise eest ei peaks lapsele maksma

Foto: SCANPIX

Psühhoterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Pille Murrik rääkis Naine24’le, miks ei tohiks lastele kodutööde või heade hinnete eest raha maksta ning kuidas oleks kõige õigem lastega rahast rääkida.

Terapeut selgitas, et vanemad peaksid õpetama lapsele rahaga ringikäimist, kaasates teda rahaga seotud aruteludesse, et näidata, palju millegi peale kulub. Samas peab Murriku sõnul lapsega läbi rääkima ka seda, kuidas ta oma taskuraha kulutab, arvestades lapse vanust ja vajadusi, et laps õpiks arvestama. «Kui tal ei ole võimalust arutada ja ta saab lihtsalt küsimise peale raha või ei saa seda üldse, siis on tal palju raskem hiljem rahaga ringi käia,» tõdes terapeut.

Murriku sõnul võib mõnikord olla nii, et kui vanemal oli endal raske ja vaene lapsepõlv ning nüüd on paremad võimalused, siis tahab ta nii endale kui lastele palju lubada, aga ei pruugi endalt küsida, et kas kõiki neid asju ka vaja on.

Seevastu peres, kus sissetulekud on piiratud, võib laps tunda ebakindlust, kui vanem ei mõtle enne asju selgeks ja elab lapse peal enda emotsioone välja, rõhutades, et raha ei ole. «Vanem ei peaks oma abitust lapse peale panema. Laps vajab seda tunnet, et ta saab vanemaid usaldada ja nende peale loota. Nad saavad väga hästi aru, kui öelda, et selleks ei ole praegu raha. See, mis meil praegu on, on millekski muuks,» selgitas ta.

Terapeut selgitas, et lapsega rahast rääkides peab vanem tajuma oma vastutust, et laps ei tunneks hirmu ja ebakindlust. Kui vanem ärritub lapse raha- või ostusoovi peale ning ütleb vaid, et raha ei ole, siis tunneb laps end terapeudi sõnul veel lisaks ka tõrjutuna. Ta soovitas vanemal lapsele selgitada, milliseid asju pere praegu endale lubada saab ja milliseid asju nende sissetulekute juures osta ei saa.

«Siin on oluline ka lapse vajaduse kuulamine. Kui meil ei ole raha minna välisreisile, siis tuleks mõelda, et mida see reis annaks - kas see on perega koosolemine, kas see on vaheldus? Siis võib leida teisi võimalusi perega koosolemiseks või teisi võimalusi vahelduseks, et mitte põdeda selle pärast, et me ei saa konkreetselt teatud asju teha,» selgitas ta.

Kodutööde tegemise eest raha maksta ei tohiks

Psühhoterapeut tõi välja, et väga hästi õpetab lapsele raha väärtust see, kui ta saab endale ise taskuraha teenida. Samas ütles ta, et ta ei pea õigeks seda, kui lastele makstakse hinnete eest või kodus abistamise eest. «Need on need asjad, mida peaks omavahelise suhtlemisega selgeks tegema. Kui siin läheb asi raha peale, siis see võib olla märk sellest, et tegelikult ei osata suhelda või puuduvad vajalikud vanemlikud oskused,» nentis ta.

Terapeut soovitas neil, kel lapsega suhtlemises esineb probleeme, õppida lapsevanemaks olemise oskusi kas või Gordoni perekooli kursusel. «Inimesed, kes on kursusel käinud, on väga rahul. Nad oskavad kuulata, ennast väljendada, probleeme lahendada, probleeme vahendada ning on seejuures paindlikud ja kohalolevad.»

Murriku sõnul kipubki raha mängu tulema siis, kui vanem tahab last tunnustada, aga ei oska seda õigesti teha. Raha andmise asemel peaks terapeudi sõnul vanem oma tundeid siiralt väljendama ja ütlema lapsele näiteks, kui hea meel tal on, et lapsel on tunnistusel head hinded või kui rõõmus ta on, et lapsel konkursil hästi läks. «Muidugi võib teda aeg-ajalt ka muul moel tunnustada, aga kui rõõmu jagamist ei ole ja selle asemel ostetakse lapsele midagi, siis muutub laps asjadest ja välisest tunnustusest sõltuvaks.»

Terapeut lisas, et lapsele võib nii-öelda palka maksta, kui ta teeb midagi sellist, mis tema kohustuste hulka ei käi, mis on lisatöö ega kuulu pere ühisesse panusesse. «Ütleme, et kui mul oleks vaja midagi tõlkida ja mul ei ole aega, ma palun seda teha enda lapsel, siis see on lisatöö ja see ei ole ühine panus. Muidu ma maksaksin selle eest tõlkijale. Selle eest võib maksta, aga ei pea, see võib olla ka vastastikune abi,» selgitas ta.

Eraldi lugu on Murriku sõnul lisaturgutusega siis, kui lapse motivatsioon on maha käinud ja ta vajab väikest lisaturgutust näiteks reisi või kontserdipiletite näol. «Kui õppimises juba on probleemid ja on vaja toetada motivatsiooni, siis võib vanem panustada mingi asja ostmisesse, mida laps kangesti tahab ja mis on ka vajalik, aga kindlasti mitte nii, et selle hinde eest saad sellise summa,» selgitas ta.

«Preemia peab olema ka korrelatsioonis lapse võimetega. Kui vanem ei taju, et laps vajab võib-olla lisaabi, on maha jäänud või tõesti ei oska ja vanem nõuab talt rohkem, kui tal võimeid on, siis need asjad ei tööta,» lisas ta.